Silmaläätse asukoht, kuju, F: ● vikerekesta ja klaaskeha vahel ● kaksikkumer Funktsioon: - murrab kõige rohkem valguskiiri! - muudab fookuskaugust (akommodatsioon) - sellel võimel põhineb silma võime näha selgesti erineval kaugusel asuvaid objekte Kus leidub vesivedelikku ja mis on selle F? ● Silmamuna ees- ja tagakambris. Funktsioon: - osaleb sarvkesta toitmises - hoiab silmasisese rõhu kindlal tasemel KONJUKTIIV CONJUCTIVA - laugusid kattev silmamuna sidekest, mis kulgeb edasi silmamunale ja on tundlik, õrn, õhuke, sile, läikiv ning veresoonterohke CORNEA ehk sarvkest - silma väliskesta eesmine kumer osa, mis kaitseb silmasisu, laseb valguskiiri silma ja on silma valgustmurdvaks keskkonnaks. SKLEERA ehk kõvakest - kollageenkiududest koosnev silma väliskesta osa (silmavalge), mis kaitseb silmasisu ja annab silmale kuju.
näonärv. Selle närvi paralüüsi korral ei saa laugusid sulgeda ja silmapilu jääb avatuks. Ülemisel laul asub ülalautõstur - kui tekib selle lihase halvatus, siis ülalaug langeb alla. Laugude lihaskoe all asub kõhr, mis kujutab endast sidekoelist plaati ja ta annab laule kuju. Kõhres asuvad Meibomi näärmed, mille juhad avanevad lau serval. Nende näärmete sekreet on rasune. Laugusid katab seestpoolt sidekoeline kest ehk konjuktiiv (conjuctiva), mis kulgeb laugudelt edasi silmamunale. Konjuktiiv on õhuke, õrn, sile, läikiv, veresoonterohke ja väga tundlik. Laugude verevarustus tuleb silma- ja näoarterist. Venoosne äravool toimub näoveeni kaudu koljuõõne korgasurkesse e. -siinusesse. Lau servadele kinnituvad ripsmed. Ülemisel laul on keskmiselt 100 - 150 ripset, mis paiknevad kolmes reas. Alumisel laul on ~ 70 ripset kahes reas. Laugudel on aktiivne ja passivne kaitsefunktsioon