. . Erivormina tekib reekviem (leinamissa): I osa Requiem aeternam- igavene rahu (rahulik, masendav) II osa Dies irae- Viimne kohtupäev/Viha päev (vihane, tampiv) III osa Lux Aeterna- Igavene valgus (kurblik, lootustandev?! ) IV osa Sanctus/benedictus V osa Agnus Dei Ars nova- uus kunst. Muusikastiil Prantsusmaal ajavahemikus 1320-1380. Mõistet kasutati ,,vana kunsti ,, vastandamiseks. Sellel ajal toimus oluline muutus kunstmuusika zanris. I 12.-13. Sajandil käibel olnud zanrid organum ning conductus asendusid misadega. Ilmusid esimesed anonüümsed ordinaariumitsüklid. Tähtsama missatsükli lõi Guillame de Machaut. II Motetist sai kirikliku teose asemel kõige esinduslikumaks teoseks. Loodud on ka pidumotette (kuningate kroonimine jne). III Kirikumuusika ning moteti kõrvale ilmus ka mitmehäälne ilmalik laul. Peamised lauluvormid olid luulevormidest tuletaud. Teoreetikud/muusikud/niisama tegelased Eelkäijad John Dunstable- jõudis heakõlalise stiilini. Korrastas rangelt kooskõla
korraldusega. Nimetusega ars nova tähistatakse muusikastiili Prantsusmaal ajavahemikus 1320-1380. Mitmed muusikateoreetikud võtsid selle kasutusele, et vastandada oma põlvkonna muusikat varasemale, mida nimetati ars vetus või antiqua. 14. sajandil tekkis autori ja tema loomingu vahele isklik vahekord, on veel üks märk uue ajastu algusest. Ars nova ajastul toimus oluline muutus kunstmuusika zanrites: 1. 12-13 saj olid olulisemad zanrid organum ja conductus, nüüd hakati komponeerima missa oridinaariumiosi. 2. Motett sai 14. sajandil kõige esinduslikumaks zanriks. 3. Kirikumuusika ja moteti kõrvale ilmus mitmehäälne ilmalik laul.-ars nova muusika olulisim zanr. Üks ajastu säravamaid isiksusi Prantsusmaal oli Philippe de Virty, keda peetakse ars nova alusepanijaks. Üks tema peateos on muusikateoreetiline traktaat „Ars nova“. Virty kolleeg oli Johannes de Muris. Uuenduseks oli taktimõõtude kasutuselevõtt
annaabi.ee 
