Kujutas kunstis hetkemeeleoludest tekkinud muljeid, meeleolu varjundeid ning mõjutas selles suunas kirjandust, muusikat, lavakunsti. Ilukirjanduses avaldus impressionism aastatel 1880.1910. Maaliti looduses. Kirjanduses eelistati lühizanre, iseloomulik oli värvi ja meeleolu küllus armastuse ning looduse kujutumamisel. Püüti tabada hetke meeleolulis ja tundmusi. Stiil oli meeleolukas. Keelekasutus mänglev ja vaimukas. Autorid: prantslased vennad Edmond ja Jules De Concourt nemad on rajajad, sakslane Thomas Man, norralane Krut Hammson. Eestlased Villem Rehala, Gustav Suits, Tuglas, Tammsaare. Need kolletavad lehed tekkitavad minus sügisese tunde kuigi samas soojus ja päike meenutavad suve. Sümbolism Sümbolism tekkis prantsusmaal 1886 aastal. Sümbolistide vaadete aluseks on Platoni idealistilik õpetus kahemaailma reaalse ja ideaalse olemasolust. Reaalne on näiline maailm ehk ajutine peegeldab ideaalset, Ideaalne maailm on reaalse maailam taga
Ilmselt Carmenist jäänud tühimiku täitmiseks astus Henri lähematesse suhetesse ehtsa punapäise prostituudiga pannes talle Bruant'i laulu järgi nimeks Rosa la Rouge. Sõbrad hoiatasid, et prostituudil on süüfilis, kuid Henri vastas sellele vaid naeruga, sest naine oli teda juba nakatanud. 19.sajandi lõpul oli süüfilis kohutav nuhtlus, mis arvati olevat peaaegu 15 protsendi kõigi Prantsusmaal registreeritud surmajuhtumite põhjuseks. Silmapaistvamaid ohvreid Manet, Jules de Concourt ja prostitutsiooni kuulsaim kroonik Guy de Maupassant. Peale "A Mountrouge'i" põhinevad veel kuus maali otseselt Bruant'i lauludel. "A Saint-Lazare" ja "A la Grenelle", viimasega pöördub kunstnik taas kaudse lähenemisviisi 16 poole, näidates pooleldi tagantvaates naisefiguuri bistroolaua taga. Üksildased napsitajad bistroolaua taga oli moodsa elu maalijate hulgas hästituntud teema, kuid Henri läks sammukese edasi
Sisukokkuvte:Kui lhtuda kriteeriumist,et hea raamat on see,mis ei allu hekordsele lugemisele,siis peale selle lunastamisloo tepoolest rohkemat ei tea,mis uuesti kttevtmist tingiks. Kui palju ilu vajab kirjandus? Kui heita pilk maailma juhtivatele kirjandusauhindadele viimastel aastatel,siis on huvitav tdeda ajaloo ja eluloolisuse jtkuvat vidukiku.Olgu juhusliku nitena lhema vaatluse all prantsuse kirjanduse suunanitaja-Concourt i preemia.Vhemalt viimase viie aasta jooksul on peetud auhinna vriliseks tid,mille aines on olnud kas ajalooline vi (auto) biograafiline.Niisiis on vhemalt kirjanduse tipus theldav soov tegeleda hiskondlikku ja ajaloolist huvi pakkuvate teemadega.Raske on muidugi elda,kas see ilmtingimata thendab raprdumist ilukirjandusest ja selja pramist kirjanduse esteetilisele kljele.Kas siis kirjandus muutub kuidagi?Ilmselt kll,kuid eelkige ha