orkestrile. Mõistet kontsert (concerto) kasutati algul nii heliteose kui selle esitajate ansambli kohta. Concentro grosso On esimene orkestrizanr (itaalia keeles ,,suur kontsert"). Koosneb kolmest osast: kiire, aeglane ja kiire. Concerto grosso tekkis zanrina barokkajastul. Concerto grosso suurim meister oli Arcangelo Corelli. Concerto grossot mängivad barokktrio (concertino) ja suurem orkester (ripieno). Teost on võimalik mängida ka ainult concertinoga - Alfred Schnittke Concerto grosso (ettevalmistatud klaverile, kirjutatud kahele viiulile ja keelpillidele). Soolokontsert Vastandatakse orkestrile üht või mitut solisti. Solistid pole orkestrist sõltumatud nagu concerto grosso`s. Soolopillina kasutatakse sagedamini viiulit ja oboed, kuid soolokontserte on kirjutatud pea kõigile keel- ja puhkpillidele. Kolmeosaline: kiire, aeglane, kiire. Soolokontserdi vormi peamine kujundaja ja kuulsaim looja oli
klassikalist sonaadivormi.(elegantne virtuoosne klaveritehnika)500klavesiinisonaati. Concerto grosso- mõiste concerto (koos tegutsema, ühendama).Contcerto grosso puhul on tavalisele barokktriole (väike kooseis-consertino) lisatud suurem ansambel(concerto grosso).Suurem grupp ühineb väiksemaga lõiguti ,et teda kõlaliselt täiendada. Concerto Grosso- on tegelikult laiendatud triosonaat ja kuna suur grupp vaid toetab väiksemat siis võib sellist kontserti mängida ka concertinoga. Selle ala suurim meister oli Corelli (12 kontserti esimesed 8 jälgivad kirikusonaadi ja 4viimast kammersonaadi eeskuju). Soolokontsertis vastandatakse orkestrile üht või mitut solisti. Solistid pole orkesrtist sõltumatud nagu concerto grosso`s vaid nende vahelõigud toetuvad orkestri bassile. Soolopillid sagedamini on viiul ja oboe. Kontsert on reeglina kolmeosaline (k- a-k); kiiretes osades vaheldub orkestri mängitud korduv teema virtuoossete soololõikudega,