Suverään on karistamatu, ta ise otsustab, mis on vajalik alamate rahuks ja kaitseks, mis õpetusi neile õpetatakse, kehtestab omandi, kontrollib seadusandlust, otsustab sõja ja rahu pidamise üle jne. Suverääni tekkides tekib kohtumõistmine ja õiglus (ptk 14), sest on olemas inimene, kes ütleb mis on õige. Looduslikus seisundis ei olnud õiglust, vaid igaüks võitles oma elu eest. Nüüd aga kui on suverään, tekivad seadused, omand, heatahtlikkus (gratitude), rahulolek (complaisence), võrdsus (võrdsed õigused ühiskonnaliikmetel), õiglane kohtumõistmine. Tekivad poliitilised kohustused, kuna nüüd on võim, kes neid tagab ja karistab üleastujaid. Inimesed kuuletuvad ühiskondlikust lepingust tulenevatele seadusele, sest nii on ratsionaalne (see on parem kui kõikide sõda kõigi vastu), sest kõik teised kuuletuvad ka, sest kõiki variante kaaludes inimene leiab, et vaid nii saab kõige paremini elada. Inimese ihasid hakkab piirama mõistus ja hirm.
Lepingud ilma mõõgata ei kehti Inimestevahelised lepingud saavad kehtivateks siis, kui on olemas jõud (mõõk, Leviatan), kes karistab lepingu rikkujaid. Sellise karistusjõu, suverääni tekkides tekib ka kohtumõistmine ja õiglus (ptk 14), sest on olemas inimene, kes ütleb mis on õige. Looduslikus seisundis ei olnud õiglust, vaid igaüks võitles oma elu eest. Nüüd aga kui on suverään, tekivad seadused, omand, heatahtlikkus (gratitude), rahulolek (complaisence), võrdsus (võrdsed õigused ühiskonnaliikmetel), õiglane kohtumõistmine. Tekivad poliitilised kohustused, kuna nüüd on võim, kes neid tagab ja karistab üleastujaid. Valitsusvorm on teisejärguline Hobbes räägib ka erinevatest riiklikest kordadest, ta leiab, et kuninglik kord on kõige parem, kuna on kõige ühtsem, järjepidevam, seostab kõige paremini era ja avalikku huvi, ei saa end kadestada
annaabi.ee 
