I osa- Tempo guisto II osa- Allegretto(humoresk) III osa- Adagio IV osa- Allegro Selle sümfoonia kirjutamise ajal pidi ta veel toime tulema ka südamerabandusega, 5 kuid suutis teose siiski lõpetada. Nielsen kirjutas väga vähe teoseid soolopillidele. Ainsad ongi kirjutatud klaverile, viiulile ja orelile. Parim klaveriteos oli Süit(Op. 45) aastal 1920. Elu lõpus hakkas rohkem tähelepanu pöörama orelile. Parim ja tuntuim oreliteos oli Commotio. Nielen kirjutas ka vokaalteoseid solistidele ja kooridele. Kirjuts ka kaks ooperit: ,,Saul ja David"(1898-1901) ning ,,Maskeraad"(koomiline ooper, 1904-06). Nielseni teostel oli unikaalne meloodia, mis oli aluseks mitmetele Skandinaavia rahvalauludele. Nielseni loomingut tavaliselt organiseeritakse 1965.aastal loodud kataloogisüsteemi lühendiga FS, mis tuleb selle süsteemi loojatelt(F- D.Fog; S- T.Schousboe). Kataloog on kronoloogilises järjekorras. Nt sümfoonia nr
impulsside rütmis. · Longitudinaalne e. pikkupidine blokaad His´i kimbu ühe sääre juhtivuse häire, mille korral vatsakesed ei kontraheeru üheaegselt. · Juhtivushäirete korral kojad täituvad verega liigselt, vatsakesed samal ajal puudulikult täitunud. · Juhtivuse häired tekivad talitluslike või orgaaniliste kahjustuste tagajärjel, ka koronaarvereringe nõrgenemisel. 6. Ajukahjustuse kolm taset- 1. Ajuvapustus commotio cerebri pead tabanud löögi järel tekkinud kerge ajukahjustus, mille sümptoomideks on vaid minuteid kestev teadvusetus. Kaasuda võivad peavalu, rahutus või loidus, oksendamine. On seotud peaaju funktsionaalsete häiretega, kannatanul pole ulatuslikumaid neuroloogilisi ärajäämanähte. 2. Ajupõrutus contusio cerebri pead tabanud löögist ajukoe paikne morfoloogiliste muutustega kahjustus: subependümaalsetest täppverevalumitest ajuvatsakeste seintes kuni tervete ajusagarate
annaabi.ee 
