pidev ainevahetus tahke ja vedela faasi vahel katioonide pöördumatu neeldumine ehk fiksatsioon- kujutab sellist ioonide neeldumist, mille korral pole neid enam võimalik lahusesse tagasi tõrjuda Mullas neeldunud katioonid jaotatakse: neeldunud alused- Ca2+, Mg2+, K+, N+ ja NH4 neeldunud vesinik ja alumiinium- H+, Al3+ Neelamismahutavus- (T) näitab ühes KG-s neeldunud katioonide ja anioonide hulka , (cmolc/kg) Küllastusaste- arv mis näitab mitu % moodustavad neeldunud alused neelamismahutavusest Puhverdusvõime- mulla võime osutada vastupanu reaktsiooni muutumisele ükskõik millise teguri mõjul Reaktsioon- nim H+ ja OH- ioonide teatud kontsentratsiooni mulla lahuses aktiivne reaktsioon- tingitud mulla lahuses lahustunud hapetest ning nende sooladest potentsiaalne reaktsioon- tingitud neeldunud katioonide ja karbonaatide sisaldusest
Näitajad Kaeve number 1 2 3 4 5 6 7 8 pH 7,2 6,8 6,8 6,8 6,4 7,0 6,8 6,6 Lõimis ls1 ls2 sl sl sl sl ls1 ls1 Boniteet 28 28 18 18 18 18 28 28 Rähksel gleimullal puudub AT-horisondis asendushapesus, hüdrolüütiline hapsesus on 6 cmolc kg-1 ja küllastusaste on umbes 90%. Rähksetel muldadel on turvastutnud mull suure tuhasuse astmega (20-25%), see on tingitud varise mineraalainerikkusest ja mullavee kaltsiumirikkusest. Turvastunud mulli küllastusaste jääb 65-75% vahele ja liikuva alumiiniumi sisaldus (60 mg kg-1) ning osutab headele metsakasvatsuslikele omadustele. Lisaks on see lämmastikurikas ja C:N suhe on võrdlemisi väike (18-22). [4]
annaabi.ee 
