11.Estrite omadustest tulenevad kasutusalad on puuviljaessentsidena, ning lõhnaainetena seebi ja parfüümia tööstuses. Sahhariidid 1.Süsivesik: see sisaldab süsinikku, vesinikku ja hapnikku. Enamasti on neis hapniku ja vesiniku vahekord nagu veesgi. Süsivesinik: süsinikust ja veest koosnev aine, mis on struktuurilt ja ehituselt siiski süsivesikute hulka kuluv. 2.Süsivesikute üldvalem on CmH2nOn 3.Süsivesikuid liigitatakse kolme suurde rühma: monosahariidid ehk liht suhkrud oligo sahariidid ehk madalmolekulaarsed lihtsuhkrud polüsahariidid, ehk polüoosid, kõrgmolekuaarsed lihtsuhkrud. Neist esimene ja kolmas on magusad. 4.Organismide varuained taimedel ja loomadel on sahhariidid, mida leidub puu ja juurviljades, taimede õites, marjades, ning inimese veres. 5.Glükoos erineb fruktoosist on see, et glüktoosil esineb aldehüüd rühm, aga fruktoosil
oksüdatsioonil vabaneva energia arvel. Selline protsesside seostatus, kus üks protsess toimub teise energia arvel, on organismides üldine. Summaarselt toimuvad organismis protsessid Gibbsi energia vähenemise suunas. Organism käitub nagu tüüpiline isoleeritud süsteem, kus mõne aja pärast saabub tasakaal — surm. | ∆G1>0 | < | ∆G2<0 | 5. bioenergeetika ja ATP roll: Põhilised energeetilised toitained on rasvad, valgud ja süsivesikud. Süsivesikud: CmH2nOn; Cm(H2O)n monosahhariidid (4…10 C aatomit) oligosahhariidid (2…10 monosahhariidijääki) polüsahhariidid (palju monosahhariidide jääke) Neis on aldehüüdrühm (-CHO); ketorühm ( =C=O). Nende dissimilatsioon ehk omastamine toimub ensüümide ja hormoonide abil (nt. Cu-sahharaas, maltaas, laktaas; adrenaliin, insuliin), mille abil hüdrolüüsitakse PS ja OS monosahhariidideks. Glükoos oksüdeeritakse rakusiseselt, produktideks CO2 ja H2O. Rasvad:
annaabi.ee 
