meetri sügavusel põhja lähedal. Intensiivse toitumise ajal varakevadest hilissügiseni toimuvad aga igaõhtused ränded ülemisse veekihti, kus öö mööda saadetakse, hommikul laskutakse seevastu sügavamatesse veekihtidesse tagasi. Sellise liikumise põhjustab see, et räimed ei talu eredat päikesevalgust, samal ajal on aga ülemine veekiht soojem ja hapnikurikkam ning seal on rohkem toitu. http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/CLUHAR2.htm 4 Linnud Kajakas (Larus) on kurvitsaliste seltsi kuuluv veelindude perekond. 19. sajandil pesitses Eestis vähe kajakaid: naerukajakat enne 19. sajandi keskpaika Eestis ei olnudki ja hõbekajakaski oli üsna haruldane. Kajakad hakkasid siin kiiresti paljunema ja levima möödunud sajandi alguses, ilmselt tööstusliku kalapüügi arengu, asulate suurenemise ja veekogude eutrofeerumise tõttu
vette või rändavad külmas vees. Kokkuvõte Räim on ainult Läänemeres elutsev heeringa alamliik. Ta on avamere parvekala, kes toitub loomsest hõljumist ning koeb kevadel ja sügisel rannavees. Räim on Läänemere peamine tööstuskala. Mõnel pool kutsutakse räime ka silguks. 5 Pildid 6 Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Räim http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/CLUHAR2.htm http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/cluhars.jpg http://web.zone.ee/stemugram/failid/Clupea_harengus_membras.jpg ,,Õpilase entsüklopeedia" lk 154 ,,Eneke nr.3" lk 263 7
Läänemere kalad Merekalad · Räim ehk läänemere heeringas (Clupea harengus membras) · Läänemere kilu balti kilu ehk kilu (Sprattus sprattus balticus või Clupea sprattus balticus) · Lest ehk jõelest (Platichthys flesus) · Tursk ehk atlandi tursk ehk kabeljoo (Gadus morhua) Mageveekalad · Haug ehk harilik haug ehk havi (Esox lucius) · Ahven ehk harilik ahven (Perca fluviatilis) Siirdekalad · Angerjas ehk harilik angerjas (ka jõeangerjas ja euroopa angerjas) (Anguilla anguilla) · Lõhe ehk lõhi (Salmo salar) Räim - on suhteliselt väike, hõbedaläikeline kala tume- sinakasrohelise seljaga, kes asustab Läänemere keskosa ning...
tavaliselt mereelu kolmandal aastal. Siis rändavad nad oma sünnijõgedesse tagasi. Pulmarüüs lõhe keha tumeneb ning külgedele ja pähe ilmuvad punased ja oranzid tähnid. Lõhe on väga väärtusliku lihaga. Seetõttu on tema arvukus tugevasti vähenenud. Looduskaitse alla ei kuulu. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4%C3%A4nemeri http://www.envir.ee/2104 http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/SPRSPR2.htm http://entsyklopeedia.ee/artikkel/kilu2 http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/CLUHAR2.htm http://opikook.ee/artikkel56.html http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/GADMOR2.htm http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/PLAFLE2.htm http://menu.err.ee/uudised/elu/192c896c-ec35-4146-9475-7b1d067d6fdc http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/SALSAL2.htm
Jõupingutused ei too soovitud edu ilma üldsuse mõistmise ja teadlikkuseta nii väärtustest, ohtudest kui ka vajalikest kaitsemeetmetest. 11 KASUTATUD KIRJANDUS http://www.kalapeedia.ee/3685.html http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4%C3%A4nemere_kilu http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/SPRSPR2.htm http://et.wikipedia.org/wiki/R%C3%A4im http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/CLUHAR2.htm http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/GADMOR2.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Lest http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%B5he http://www.visitbalticsea.net/download/Book_EE.pdf 12
annaabi.ee 
