Protsessis osaleb tmRNA ssrA valgu poolt kodeeritud väike stabiilne RNA, hübriid millel on tRNA ja mRNA omadused, on transleeritav. Alaniiniga laetud tmRNA liigub kompleksis teiste valkudega ribosoomi, kui valgusüntees on peatunud, tekkinud on viga ja ribosoom enam edasi ei liigu. Originaalne mRNA vabaneb ning valgusüntees jätkub tmRNA matriitsilt. Valgu C-terminaalsesse otsa liidetud SsrA peptiidi tunneb ära SspB ja valk degradeeritakse proteaaside (näiteks ClpXP) poolt. tmRNA võimaldab jätkata mRNA transleerimist teiste ribosoomide poolt. Kui üks stopib, siis teised jäävad ka seisma kokkuvõttes oleks hulk poolikuid valke. Stoppavasse ribosoomi seotakse tmRNa, vabastatakse mRNAlt ja ülejäänud saavad järkata. Valgud, mis natiivset str ei säilita või translatsiooniviga, kuumashokk, toksiliste kemikaalidega kokkupuude, valgud võivad minna degradatsiooni. Lon proteaas Koosneb 7 subühikust, on ringikujuline
S ekspressiooniks madalal temperatuuril kasvavates eksponentsiaalse kasvufaasi rakkudes on vajalik väike RNA molekul dsrA, mis muudab rpoS mRNA transleeritavaks madalal temperatuuril. Arvatakse, et H-NS-i negatiivne mõju S-i ekspressioonile on samuti seletatav rpoS mRNA sekundaarstruktuuri kontrolliga. H-NS soodustab sellise rpoS mRNA sekundaarstruktuuri teket, mis takistab translatsiooni. 3. Valgu stabiilsus. S stabiilsust bakterirakus kontrollivad ClpXP proteaas ja RssB. RssB eksponeerib valgu proteaasile. 37 RpoS on indutseeritud ka homoseriin laktooni (HSL) poolt. HSL on difundeeruv bakteriaalne feromoon, mida bakterirakud sünteesivad statsionaarsesse kasvufaasi jõudes või nälgides. Kirjeldatud on veel teisi väikeseid rakus S taset mõjutavaid signaalmolekule nagu ppGpp (positiivne mõju) ning cAMP ja UDP- glükoos (negatiivne mõju).