jooksusammusagedus. Crusti ja Cloughi (2006) poolt teostatud uuringus pöörasid osalejad suurt tähelepanu sõnadele ja nende positiivsust sisendavale toimele. Katsealuste jõud ning treeningu efektiivsus vähenes märgatavalt, kui nad kuulasid lihtsalt rütmi. Kui osalejad kuulasid aga muusikat, millel olid olemas kõik komponendid, siis olid nad võimelised tegema 11% rohkem tööd kui need osalejad, kes muusikat ei kuulanud või, kes kuulasid ainult rütmi. (Crust ja Clough 2006: 4) 9 2. MATERJALID JA MEETODID Käesoleva uurimistöö peamiseks eesmärgiks on teada saada, kas ja kuidas tunnetavad muusika mõju sportimisele Rapla Ühisgümnaasiumi noored ning, kas eelpool välja toodud faktid ning uuringute tulemused kehtivad ka Rapla Ühisgümnaasiumi noorte puhul. Selle informatsiooni hankimiseks kasutati küsitlust. 2.1 Uuritavate iseloomustus
hommikuringi. James hakkas käsi mõlemale poole sirutama, et enda kõrval istuvaid lapsi puu- dutada. Seda tehes naeris ta väga valjult. Mu kolleeg käskis tal „lõpetada“ ja „korralikult istuda“. Selline lähenemine töötab igas vanuses lasteaiaealistega ja esimese kooliastmes (isegi teises Ta tegi seda – mõneks ajaks. Siis alustas ta jälle ja mu kolleeg hoiatas teda: „James, jäta teised kooliastmes) (vt McPherson ja Rogers 2008; Rogers, tsiteerinud Clough jt 2005; Rogers 2003a). lapsed rahule ja istu korralikult või ma pean su mujale viima.“ Ma olin – taas kord – üllatunud, kui kannatlikud olid teised lapsed Jamesi jõuliste puudutuste, torkimise ja valju naermise suhtes. Nii vihjepilte, mudeldamist, harjutussessioone (konkreetsetele käitumisviisidele) kui regulaarset