Päeviku pidamine Kriitiline sõber Positiivsus Supervisioon Juhtumianalüüs Reflekteeriv praktika on midagi enamat kui läbimõeldud praktika; see on praktika, mis toetab õppimist, kasvamist ja arenemist läbi praktika (Jarvis, 1992, 180: ref Maclean, 2010, 10). Reflekteeriv praktika selle laiemas tähenduses hõlmab igapäevase praktika/kogemuse kriitilist analüüsi eesmärgiga parendada kompetentsust ja edendada professionaalset arengut (Clouder, 2000: ref Maclean, 2010, 10). Reflekteeriv praktika on teoreetilisi teadmisi kaasav loov õppimine enda ja kolleegide kogemustest Miks reflekteeriv praktika on oluline sotsiaaltöö osa? See on professionaalsuse võtmetegur; see on lahutamatult seotud õppimisega ja seega võimaldab edendada professionaalset arengut; võib viia parema sotsiaaltöö praktika ning paranenud tulemusteni teenusekasutajatele; aitab praktikutel uurida oma töö aluspõhimõtteid ning seeläbi edendab eetilisi
Kogukondlikkust edendavad ka mõned pedagoogilised suundumused. Neist tuntumad on waldorfpedagoogika ja Reggio Emilia. Waldorfkoolid ja –lasteaiad pole loodud vaid ühe generatsiooni jaoks. Ka vanemad selles kogukonnas peavad võtma vastutust ja rolle, millel on pikaajalised mõjud. Steineri järgi oleks isegi tema hariduslik mõtteviis ilma tugeva vanema-õpejata suhteta vähem efektiivne. See omakorda läheb kaugemalt tavalistest vanemateõhtutest kooli juhtimise ja poliitika juurde. (Clouder 2003, 167). 20 Väga olulisel kohal on looduserütmidega arvestamine. Rütm ja kordus on waldorfpedagoogikas sügavalt sees: lähtutakse eeldusest, et kui järgida looduse rütme hariduses nii läbi päevakava, nädalakava, aastakava, tähtpäevade kui liikumistegevuste inimese varajases eas, kujuneb lõpptulemusena lapsest terviklik isiksus. (Lang 2010).
annaabi.ee 
