tegelikult mulla vaba pinna energiat isegi suurendaksid. Nendeks ioonideks on: NO3- ja Cl-. Füüsikaline neeldumine on seda suurem, mida raskema lõimise ja huumusrikkama mullaga on tegemist ehk mida kolloididerikkam on. 3) Mulla keemiline neelamisvõime seisneb selles, et mullas kulgevate keemiliste reaktsioonide tulemusena muudetakse lahustuvad ühendid lahustumatuteks. Juhul kui on happeline muld, siis seal leiab aset asendusreaktsioon kus ClH fosfaadist tekib raua või alumiiniumi fosfaat, mis ei lahustu ei vees ega nõrkades juureeritistes. 4) Biologiline neelamisvõime on mullaga seonduvate elusorganismide võime siduda mullast bioloogilisse ringesse toiteelemente. põhk on lämmastikuvaene ja süsinikurikas ja see võtab ära mulla vaba lämmastiku põhjustades sellega lämmastiku defitsiidi mullas 5) Füüsikalis-keemiline neelamisvõime e asendusneeldumine seondub mulla
tegelikult mulla vaba pinna energiat isegi suurendaksid. Nendeks ioonideks on: NO3- ja Cl-. Füüsikaline neeldumine on seda suurem, mida raskema lõimise ja huumusrikkama mullaga on tegemist ehk mida kolloididerikkam on. 3) Mulla keemiline neelamisvõime seisneb selles, et mullas kulgevate keemiliste reaktsioonide tulemusena muudetakse lahustuvad ühendid lahustumatuteks. Juhul kui on happeline muld, siis seal leiab aset asendusreaktsioon kus ClH fosfaadist tekib raua või alumiiniumi fosfaat, mis ei lahustu ei vees ega nõrkades juureeritistes. 4) Biologiline neelamisvõime on mullaga seonduvate elusorganismide võime siduda mullast bioloogilisse ringesse toiteelemente. põhk on lämmastikuvaene ja süsinikurikas ja see võtab ära mulla vaba lämmastiku põhjustades sellega lämmastiku defitsiidi mullas 5) Füüsikalis-keemiline neelamisvõime e asendusneeldumine seondub mulla
annaabi.ee 
