mõõtesüsteem, mis põhineb looduslikel ühikutel. Esimene praktiline meetermõõdustiku realiseerimine toimus Prantsuse Revolutsiooni ajal, mil olemasolev mõõtesüsteem kaotas oma maine ning asendati detsimaalsüsteemiga, mis põhines kilogrammil ja meetril. Pikkusühik meeter põhines maa mõõtmetel ning kilogramm ühe liitri vee massil. 19. sajandi esimese pooles kasutati meetermõõdustikku peamiselt teaduslikes valdkondades. Sajandi teises pooles tuli James Clerck Maxwell välja ideega esitada ühtne süsteem, kus väike hulk mõõtühikuid määratleti põhiühikuteks ning kõik teised ühikud tuleb neist tuletada. Pikkusühik meeter saadi mõõtes ära mediaani pikkus, mis ühendas läbi Pariisi Põhja Poolust ning ekvaatorit ning jagades selle 10 millioniga. Seitsmendal aprillil 1795 kuulutati 1 gramm võrdseks sellise hulga puhta vee absoluutse kaaluga, mis võrdus 1/100 meetri kuubiga jää sulamistemperatuuril
Nad justkui eksisteerivad koos ja nende vahel käib võitlus. Mõtleja suurus seisneb selles, et tema loomingusse on kätketud rohkesti mineviku ja tuleviku ideid. Leiab aset tunnetuse ja pöördumatu üleminek uuele tasandile. Niisugune kohati traagiline üleminek sai osaks Galileo Galileile, kelles põrkusid renessansiaja esteetilistest kriteeriumitest kantud minevikumõte ning üksnes matemaatikale ja eksperimendile tuginev uusaja teaduslik mõtlemine. Samasugune lõhe läbis James Clerck Maxwelli loomingut, see oli üleminek vanalt ettekujutuselt elektromagnetväljast, kui kõikehõlmavast eetrist, väljateooriale. Einsteini puhul ühendas tunnetuse ''tugev pöördumatus'' veelgi varasema ''enne'' sellega, mis oli veelgi hilisem ''pärast''. Paljude mõtlejate puhul muutuvad need vastuolud nende elulugude teljeks, läbivaks jooneks. Need kokkupõrked toovad kaasa meeleliselt tajumatu maailmakeskme kõrvaldamise maailmapildist, füüsikaliste ettekujutuste,
1852 Elisha Otis leiutab esimese turvalise lifti. 1852 Joule ja Lord Kelvin teatavad, et gaase saab jahutada lastes neil paisuda. 1852 Foucault leiutab güroskoobi. 1855 Heinrich Geissler leiutab elavhõbeda vaakumpumba. 1855 Johann Balmer leiab valemi, et arvutada lainepikkusi vesiniku spektris. 1856 Henry Bessemer leiutab kõrgahju. 1856 William Henry Perkin valmistab esimese sünteetilise värvaine. 1857 James Clerck Maxwell näitab, et Saturni rõngad peavad sisaldama väikeseid osakesi. 1858 Charles Darwin ja Alfred Russel Wallace avaldavad looduslikul valikul põhineva evolutsiooniteooria. 1859 Richard Carrington avastab päikeseloited. 1859 Charles Darvin avaldab oma evolutsiooni käsitleva peateose "Liikide teke". 1859 Alfred Nobel hakkab nitroglütseriini tootma. 1859 Gaston Plante leiutab taaslaetava patarei.