rituaale. Mõnikord arvatakse, et subkultuurid niisugustes asutuste tekivadki vastusena totaalse institutsiooni mõjule. Samas kasutab juhtkond reeglina ära subkultuuri mõju, et paremini oma eesmärke täita (kapod nt). Vangla sisemist organisatsiooni ja koostööd ning vanglakogukonda on kriminoloogias suhteliselt vähe käsitletud. Üks tuntumaid sellealaseid töid on Donald Clemmeri 1940 aastal ilmunud uurimus " The Prison Community". Clemmer kasutas selleks diferentseeritud assotsiatsiooni ja kuritegelike subkultuuride teooriat. Tema tähelepanu oli pöratud kolmele nähtusele: 1. Vangide "sisemine" seadustik (inmate code): normid, mille järgi toimivad vangide omavahelised suhted ning suhtumine töötajatesse. 2. Vangide spetsiaalsed rollid, mida kajastatkse shlängis (argot roles): need rollid peavad aitama lahendada vangla elus ette tulevaid probleeme. 3
TI iseloomustab seega range kord, isoleeritus ja isikukeskse kohtlemise välistamine. Vaatamata sellel, et inimeste tegevus on rangelt paika pandud moodustava nad ikkagi omaette grupid. Gruppi liikmed peavad omakorda järgima grupisiseseid reegleid. TI-d ühelt poolt on suunatud ühiskonna tervenemisele, kuid teiselt poolt on subkultuuride põhjustajad. 15. Prisoniseerumine (Clemmer). Vangide kogukonda ja sotsiaalse süsteemi uurijatest on klassikaks kujunenud Donald Clemmeri, tema tuntuim uurimistulemus on mõiste ,,prisonisatsioon" (prisonization). Selle all mõistetakse kinnipeetavate vangikogukonnaga liitumise ja selle subkultuuri järkjärgulise omandamise protsessi. Clemmer ei pidanud prisonisatsiooni sugugi mitte absoluutseks jõuks, mis mõjutab kõiki vange ühesuguse kiiruse ja intensiivsusega. On olemas prisonisatsiooni eri astmed, mitte kõik vangid ei prisoniseeru ühtmoodi.
annaabi.ee 
