õigust, kusjuures töö käigus redigeeriti tunduvalt mõningaid varasemaid dekretaale. Seaduse promulgeerimisbulla Sacrosanctae sisaldas modernse seadusandlusteooria olulisi elemente. Kogumik kuulutati välja 3. märtsil 1298.a. Liber Sextus Decretalium nime all ning sai ajaloos tuntuks kui Liber sextus. Allika kõige olulisem kaasaegne kommentaar pärineb 14. sajandi ühelt silmapaistvamalt kanonistilt Johannes Andreae'lt. 4.3. Clementinae Bonifacius III järeltulija paavst Clemens V (1305-1314) korraldusel valmistati ette uut õiguskogumikku, kuid see ilmus alles paavst Johannes XXII ajal 1317.a. Kogumik sisaldas peamiselt Clemens V dekretaale ja Vienne'i kirikukogu (1311/1312) otsuseid ning on tuntuks saanud nime all Clementinae. Clementinae oli viimaseid kanoonilise õiguse ametlikke allikaid keskajal, sest edaspidi hoidus Püha Tool ulatuslikest regulatsioonidest, sest paavsti mõju vähenemine ja kristluse
• 1140 Decretum Gratiani - eristas õigusjuhtumid (causae) õigusprobleemidest (quaestiones), tuletas neist õiguslaused (distinctiones). • Üks varaseim õigusteaduse metoodika, • keskaja ülikoolides õpetuse alus Corpus iuris canonici 1580 • Decretum Gratiani 1140 /50 • Extravagantes, 5 rmt • Decretales Gregorii IX, 1234, ehk liber extra • 1298 Bonifacius VIII liber sextus • Clementinae constitutiones 1317 (Bonifatius VIII ja Clemens V dekretaalid) • Praegu kehtib codex iuris canonici 1917 18. Kristliku kiriku ja ilmaliku riigi suhete ajalooline areng. Mis valdkondi kirikuõigus reguleerib? • hingeõnnistus • Abielu jm sakramendid nagu ristimine ja matus • seksuaalkuriteod • ketserlus: on teatud religioossest õpetusest kõrvalekalduv usukäsitlus; kehtestatud arusaamadest lahknemine.