Rousseau kunstiline looming: 1. „Uus Heloise“: a. Paikneb romaani ja traktaadi vahepeal. Juttu on eelnenud ilmakorra ja uute mõtete konfliktist. See teos kkõneleb Rousseau’st kui sentimentalistist. Ta keskendub inimese psüühikale. „Uus Heloise“ on ka kiriromaan. Keskkond on antud edasi läbi tegelaste pilgu. Tegelaste kirjad on esitatud vastastikku (nagu „Clarissas“). Kirjade autorid ütlevad välja oma arvamusi tollase aja kohta. Rousseau räägib selles romaanis erinevatest temperamentidest: külmad ja soojad inimesed, aga mõlemad on mitmesuguste varjunditega. Oluline on see, millisesse temperamendi tüüpi inimene kuulub. Kogu raamatu seob tervikuks armulugu. Teosel on kokku 4 osa. Esimeses ja teises osas räägitakse meespeategelasest kui armunust. Kolmas on
Teose põhitegelaseks on Notre Dame mida Hugo kirglikult kaitses ja üritas selle lagunemist vältida. Pahed on kätketud Esmeralda vastandisse Fleur'i. Sellist naisterahvaste paari leiab 19. sajandil päris palju. (nn suhkruke ja piprake). Sega romatismis saab tähtsamaks inetu. Nt ei ole enam ilus ülikooli peahoone vaid nt musumägi. Gooti romaan esimene gooti romaan oli ,,othranto loss". Gooti romaanides on varjatud erootika, nt nii oli ,,Clarissas". Clarissalt tahetakse võtta tema varandust ning panna teda vägisi mehele. Gooti romaanides on väga palju gliseesid. Aja jooksul lisandub kurja munga kuju, nt Claude Frollo, kes on ,,Jumalaema kiriku kellamehe" peamine antagonist. tondilood on üks gootika elemente, mis on folkloorne. Nt oli neid ka lugenud Joosep Toots, kes sellest oma kaaslastele rääkis, kus on sees tüüpilised gooti gliseede elemendid. Gooti moment tipneb Edgar Allan Poega
annaabi.ee 
