Clara Peetersi looming keskendus vaikeludele hommikus��gi ja lillede teemal. Tema kunstnikuk�ekirja ja t��de j�rgi v�ib oletada, et ta �ppis Antwerpenis, mis oli tollal Madalmaade kunstipealinn, kust v�ljakasvanud kunstnikud panid r�hku maali peenele detailsusele ja hoolikale viimistlusele. Madalmaade Kunstiajaloo Instituudi hinnangul ja anal��sil m�jutas Clara Peetersi nat��rmortide maalimise stiil selliseid kunstnikke nagu Floris van Dyck, Nicolaes Cave ja Artus Claessens. T�nap�eval leiab Clara Peetersi teoseid j�rgmiste muuseumite kollektsioonidest: Museo Nacional del Prado, Madrid, Hispaania; Rijksmuseum, Amsterdam, Holland; Ashmolean Museum Oxford, Inglismaa; National Museum of Women in the Arts, Washington, USA. Selle nat��rmordi, mille autor on signeerinud �CLARA P.�, teeb virtuoosseks iga detail ja tekstuur � libedad kalasoomused, punakas keraamiline s�el, kassi
mitte nende eemaldumine uppunu rindkerelt. Survet uppunu rinnakule soorita tempoga kord sekundis Elustamisvõtete seostamine Jälgi, et sissepuhutava õhu kogus ja surve tugevus rinnakule oleks vastavuses uppunu eale ja kehaehitusele. Kuigi on mõningaid ealisi erinevusi elustamisel hingamise ja rinnakule surve sooritamise vahekorras, võid l : 5-le, s.o. üks hingamine, millele järgneb 5 survet rinnakule. 118 KIRJANDUS Bourgois J, Claessens AL, Vrijens J. Hazewinkel anthropometric project 1997. A study of world class male and female junior rowers. Vlaamse Trainerschool, BLOSO, Brussels, 1998. Eesti Vetelpääste Selts (http://www.evp.ee) Grabow, V. Grundkurs Rudern. Materjalien für Ruderausbildung. Universität Dortmund, 2003. Hagermann FC. The Physiology of competitive rowing. In: Garrett Jr. W & Kirkendall DT (eds). Exercise and Sport Science, pp. 843-873. Lipincott Williams & Wilkins, Philadephia, 2000 Jürimäe J
annaabi.ee 
