kadedaks. Tark elab märkamatult elu eesmärgiks individuaalne õnn, rahulolu- huvitatud pikaajalisest õnnelikkuse seisundist, mida olevat võimalik saavutada ainult läbi ekstreemsuste ja äärmuste vältimise. Hoopis arutlused ja mõistlikud valikud peavad juhtima inimese tasakaalustatud elu juurde, mis omakorda tagab suurima naudingu hulga pikima aja vältel. Kokkuvõtlikult oli Epikurose arvates hea elu vaba, lihtne, ratsionaalne ja mõõdukas. Zeno Citiumist (ca 333-262 e. Kr.) Ta uskus, et maailm on korraldatud vastavalt jumalikule plaanile ning et kõik, mis looduses leidub, kaasaarvatud inimesed, on olemas kindla põhjusega. Stoikud uskusid, et ülim voorus on elada loodusega kooskõlas. Olulisim järeldus selles teoorias oli usk, et kõigel, mis maailmas toimub, on oma põhjus, et ei ole olemas juhuseid, juhuslikkust; ning et kõike, mida elu toob, tuleb lihtsalt aktsepteerida kui osa plaanist.
poole, lootes sellelt suuremat lohutust ja tröösti kui künism, skeptitsism ja epikurism pakkuda suutsid. Filosoofid ja teoloogid vastasid sedalaadi vajadusele suureneva müstilisususe astmega religioossetes ja vaimsetes küsimustes. Kristluse tekkeajaks oli juba süvenenud arusaam, et parim elu ootab inimest teisel pool hauda, seega oli jõutud välja epikuurlaste positsioonide vastandini. Stoitsism Zeno Citiumist (ca 333-262 e. Kr.) uskus, et maailm on korraldatud vastavalt jumalikule plaanile ning et kõik, mis looduses leidub, kaasaarvatud inimesed, on olemas kindla põhjusega. Stoikud uskusid, et ülim voorus on elada loodusega kooskõlas. Olulisim järeldus selles teoorias oli usk, et kõigel, mis maailmas toimub, on oma põhjus, et ei ole olemas juhuseid, juhuslikkust; ning et kõike, mida elu toob, tuleb lihtsalt aktsepteerida kui osa plaanist. Hea elu stoikute järgi tähendas oma saatuse