Cecilia C. jutustab oma armukestest ja Emmie himurus alles hakkab kasvama. Kuigi nende vanus on erinev, nad kõik on lapselikud. Romaani tegelaste muljed, tunded ja elu mõisted on sarnased. Tegelastel ei ole isiklikust, loomulikust, vabadust ja kujutlusvõimet. Kõik nende tegevused ja mõtted on loodud ümbritseva maailma skripti järgi. Cecilia C. on episoodiline tegelane, ta ilmub peamiselt raamatu 12 peatükkis, kuid temast räägitakse ka peatükkides 2, 18 ja 19. Cecilia C. on Cincinnatuse ema. Ta külastab oma poja vanglas 1 kord. Cincinnatus kohtus Cecilia C.ga tema kolmandal aastakümnel, Cecilia oli sädistav, kleenukese kehaga ja tollajal veel nooruslik. Cecilia sigitus Cincinnati veel tüdrukuna, ühel ööl Tiikide juures. Kes on Cincinnatuse isa teada ei ole, kuid Cecilia C. ütles nii ,,ka tema, nagu teie, Cincinnatus" ehk ta isa oli ka mitte läbipaistev, just nagu Cincinnatus. Cecilia C. vangla külastamine. Välimus
ausameelsuse ere näide. Cincinnatus oli väejuht, kes astus lahingus langenud konsuli asemele ja võitis volskid. Aastal 460 oli ta konsuliks. Siis esines ta lepitajana patriitside ja plebeide vahel, mille järel eemaldus maaüksindusse, kus haris oma kätega nelja juugeri (umbes ühe hektari) suurust maatükki. Kui aastal 458 eekvid koos sabiinlastega jällegi Rooma müüridele lähenesid ja tekkis oht, et nad võivad Rooma hävitada. Et seda ohtu võita, otsustas Senat hääletusel nimetada Cincinnatuse diktaatoriks, mis kujutas endast ajutise kestuse ja piiramatu võimuga ametikohta. Senati saadikud leidsid Cincinnatus töötamas, ta kaevas kraavi (või kündis põldu). Kui Cincinnatus oli toogasse rõivastunud, kuulas ta ära saadikute õnnitlused, võttis väejuhatuse enda kätte ja saavutas võidu. Kuid plebeid kartsid, et Cincinnatus võib oma positsiooni kuritarvitada. Nende kartused olid alusetud ning pärast eekvide purustamist, tema 60-päevase ametiaja lõpul, hääletasid nad
annaabi.ee 
