kuhu kuulub üle 40 000 liigi. Umbes 2000 liiki on esindatud Põhja-Ameerikas. Inglismaal on neid aga umbes 350 ning seal leidub ka Carabus intricatus, kes on üks suurimad isendeid ning väga haruldane ja kohtab ainult mõnes kohas Dartmooris (Carvalho, 2015). Eestis on kirjeldatud ligikaudu 270 liiki (vikipeedia, 2014). Tuntumad liigid on süsijooksik (Pterostichus sp.), ajajooksik (Carabus nemoralis), põllujooksik (Carabus cancellatus) ning nõmmliivakas (Cicindela hybrida) (Tamm). 1 Täiskasvanud jooksiklaste suurus varieerub kahest millimeetist kuni kolmekümne viie millimeetrini. Jooksiklased on öösel tegutsevad loomad, päevasel ajal varjuvad nad maas lamavate puutükkide ja kivide alla. Värvuselt on nad tumedat värvi, üldjuhul süsimustad. Tume värvus on abiks jääda maapinnal liikudes märkamatuks. Neil on tavaliselt pikad võimsad jalad,
, Õunap, H., Süda, I., 2000. Eesti putukate levikuatlas. Distribution Maps of Estonian Insects 2. Ürasklased Scolytidae. Tartu Klassikaliselt jaotatakse mardikalised kahte alamseltsi. I. Alamselts: Röövtoidulised Adephaga Sugukond jooksiklased Carabidae. Vastsed on aktiivselt liikuvad, röövtoidulised. Valmikud on pikkade jooksujalgadega, enamasti tumeda värvusega, haukamissuistega maismaal elavad mardikad. Esineb sooleväline seedimine. Kirevamad jooksiklased on perekond liivikas Cicindela, kes elavad kuivadel liivastel aladel. Tegutsevad soojadel päikesepaistelistel päevadel. Lendavad hästi. perekond jooksik Carabus on keskne jooksiklaste perekond. perekond paugujooksik Brachinus liikidel avaneb anaalava juures kaht erineva koostisega lämmastikühendeid sisaldavat sekreeti eritava näärme juha. Õhu käes segunedes moodustub plahvatav gaasisegu. Plahvatusega kaasneb heli ja õhku paiskub väike suitsupilveke. Seda plahvatust kasutab putukas enesekaitseks.
annaabi.ee 
