jooksul juhtuda. - see on midagi nii haaravat, et selles saab osaleda vaid kaks inimest korraga. Sõprus eristub (seksuaalsest) armastusest (ebastabiilsest kirel põhinevast suhtest), sugulaste vahelisest kiindumusest (kriitika Aristotelese vastu), abielulisest suhtest, tuttav-olemisest. Parim kõikidest võimalikest suhetest. Sõprus on "müsteerium" seletamatu side. "Sõbrad on sõbrad enam kui kodanikud, sõbrad omavahel enam kui oma isamaaga." Ei ole Ciceroga päris rahul. Usaldad jäägitult sõbra tahet ja tead, et ta ei sooviks midagi halba. Usaldad sõbra tahet nagu enda tahet . 1 Cicero Laeliuse kriitiline analüüs: sõbra tahte usaldamine. Lahutab teravalt privaatsfääri ja avaliku sfääri, mis põhinevad erinevatel vajadustel ja sihteesmärkidel. Enamus inimühendusi põhineb naudingul või kasul, isiklikel või avalikel
usu põhimõtte bona fides alusel või siis endise olukorra taastamise hagisid. Tsiviilõiguslikke ehk kviriitliku õiguse hagisid (legis actio) edikt eelklassikalisel perioodil ei sisaldanud. 3) Klassikaline õigusteadus (82 eKr - 27 eKr / 250 pKr) 3.1) Spetsiifiliselt klassikaline õigusteadus (82 eKr - 27 eKr) Rooma õigusteaduse klassikalis-institutsionaalse suuna rajaja oli Servius Sulpicius Rufus (u 106-43 eKr). Servius alustas oma õpinguid koos hilisema oraator Marcus Tullius Ciceroga eelklassikalise ajastu viimase juristi, Quintus Mucius Scaevola juures. Lisaks sellele omandas ta filosoofilis-retoorilise (dialektilise) hariduse hellenistlikus skeptikute3 akadeemias. Sealt saadud teadmistel põhines Serviuse poolt õiguspraktikasse ja õigusteadusesse toodud süsteemiidee. Servius leidis, et õigus on inimeste poolt loodud, läbi mõeldud mõistetesüsteemi abil kujundatud mõtteline instituut. Korduvad kujundid ning laused, mis moodustavad selle süsteemi ehk õiguse,