Tema tähtsaimaks tööks jääb aga lavamuusika, viie semiooperi kõrval kirjutas ta ainsa tõelise barokkooperi inglise muusikaloos -- "Dido ja Aeneas". Muusikaliselt on see vähem kui tund aega kestev ooper ainulaadne segu prantsuse ja itaalia eeskujudest ning kodumaisest maskimuusikast. Teosel on tüüpiline prantsuse avamäng, karakterstseenid on aga iseloomulikult inglisepärased. Barokkooperis lausa kohustuslik kaebeaaria (kirjutatud ciacona tüüpi basso ostinato käigule) seevastu jälgib täielikult itaalia ooperi stiili: Oma teenistuses kirjutas Purcell ka väiksemaid muusikalisi vorme -- analoogseid itaalia kantaatidele. Tema vaimulikus loomingus sündis anthem, mis on sarnane saksa kirikukantaadile. Kirjutanud üle 100 soololaulu + ligi 150 lavamuusikast pärit laulu. Purcelli koht inglise muusikas pole kindlasti tagasihoidlikum kui Mozartil oma ajastu Kesk-Euroopas. Kuid
Kõrvuti sonaatidega, tihti aga ka sonaadi nime all kirjutati VARIATSIOONITSÜKLEID , mis toetusid lühikesele korduvale bassiteemale ( basso ostinato) . Vastavalt kasutatud teematüübile, nimetatakse selliseid bassivariatsioone enamasti ciacona’ks chaconne ( ), passacaglia ’ks või La Foila ’ks. KONSERT Nimetust “kontsert” võidi kasutada koguni sonaadiga kattuvas tähenduses, kuid enamasti oli eelduseks siiski triost suurem koosseis . 16. sajandi lõpul Veneetsia koolkonnas loodud mitmekoorilise pillimuusika eeskujul jagati
kahele viiulile jt. Soolohäälele: "Agnus Dei" mezzosopranile ja orelile; Psalm 121 sopranile, aldile ja orelile; soololaule, rahvaviisitöötlusi jt. Klaveriteosed: Sonaat (säilinud Finaal); 2 sonatiini, Fantaasia eesti rahvaviisidele, Humoresk, "Walpurgi burlesk", Rondo 4-le käele, prelüüde ja klaveripalu. Oreliteosed: 12 prelüüdi (lapsepõlvetööd); 12 koraaliprelüüdi; Fuuga d-moll; Ciacona; Prelüüd ja fugett jt. Koorile: 7 motetti, Psalm 42 segakoorile ja orelile, "Kõigest hoolimata" meeskoorile ja orelile; koorilaule a capella [8]. Kasutatud kirjandus: 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Rudolf_Tobias 2. http://www.emic.kul.ee/tobias/elulugu1.htm 3. http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/tobias/elu.htm 4. https://docs.google.com/viewer? a=v&q=cache:SR2xcwB_yc4J:www.palade.edu.ee/PPK/muusika/Tobias.pps+rudolf+tobias
powerful and gracious. Even the role of themes seems less important. Neither before nor after this symphony has Tubin written a work with such complicated rhythmic patterns. The form schemes are classical but individual at the same time. Sonata Allegro (the first movement) proceeds with culminating mirror recapitulation. The Rondo Sonata (the second movement) has no secondary theme in the recapitulation; in the Finale (Variations), the principles of Ciacona and Variation are combined. The Swedish composer Kurt Atterberg noted after the first performance: ...this sounds as bold as dodecaphonic works, but what music! What was it that captivated us already in the first movement? I believe it was the fact that Tubin is an expert in music, he is drawing long lines towards a certain object. The Sixth Symphony in an experienced and sincere piece of music. Great success.1
annaabi.ee 
