protsesside tulemus. Otstarve aga selgusetu. Hüpoteesid – kaitse zooplanktonite poolt ärasöömise või viiruste/bakterite nakkuse eest. Ka: ujuvusjõud, süsihappegaasi vabastamine fotosünteesi jaoks, kahjuliku UV- kiirguse filtreerimine; sügavikes valguse kogumine fotosünteesi jaoks. Heterokokkoliidid ja holokokkoliidid Teine klass - Pavlovophyceae, selles selts Pavlovales. Pildil Pavlovales, näha viburid Teisi planktilisi haptofüüte: Chrysochromulina ja Prymnesium. Moodustavad perioodiliselt mürgiseid veeõitsenguid. Ka Phaeocystise õitsengud - toodad ebameeldivat vahtu, mis randadele koguneb. Olulisus Haptofüüdid on majanduslikult olulised - seltse Pavlova lutheri ja Isochrysidales kasutatakse vesiviljeluses. Väga väikesed (2-3 mikromeetrised), töötlemate piko-prümnesiofüüdid on ökoloogiliselt olulised.
Ceramium Furcellaria Batrachospermum- punavetikad Mallomonas Synura Dinobryon Uroglena Pedinella - Chrysophyceae, krüsofüüdid, koldvetikad Heterosigma Fibrocapsa Chattonella Gonyostomum - Raphidiophyceae e radiofüüdid Melosira Cyclotella Navicula Fragillaria Diatoma Asterionella Aulacoseira Cocconeis Thalassiosira - Bacillariophyceae e ränivtikad Fucus Laminaria Macrocystis Pruunvetikad, klass Phaeophyceae, hõimkonna tasemel Phaeophyta Prymnesium Pavlova Chrysochromulina Emiliania Phaeocystis - Haptophyta e haptofüüdid Cryptomonas Rhodomonas - Cryptophyceae e krüptomonaadid eneelvetikad Peridinium Dinophysis Prorocentrum Scrippsiella Peridiniella Alexandrium - Dinophyta e dinoflagellaadid e vaguviburvetikad 8 Euglena Eutreptiella Eutreptia Phacus Trachelomonas - Euglenophyta e eugleniidid e silmviburlased
kromosoomi. Vetikate viirused Vetikaid nakatavad väga mitmed erinevad viirused, sh. ssRNA, dsRNA, ssDNA ja dsDNA genoomiga viirused. Enim on uuritud suured dsDNA genoomiga viirused. Need viirused kuuluvad sugukonda Phycodnaviridae ja jagunevad mitmesse perekonda: - Chlorovirus (Paramecium bursaria chlorella virus 1 – PBCV1) - Coccolithovirus (Emiliania huxleyi virus 86 – EhV-86) - Prasinovirus (Micromonas pusilla virus SP1 – MpV-SP1) - Prymnesiovirus (Chrysochromulina brevifilum virus PW1, CbV-PW1) - Phaeovirus (Ectocarpus siliculosus virus 1 – EsV-1; Feldmannia species virus 1- FsV) - Raphidovirus ( Heterosigma akashiwo virus 01 – HaV-01) Palju liike on veel perekondadesse süstematiseerimata. Enim uuritud üherakuliste vetikate, eriti Chlorella viiruseid. Esimene selline viirus - PBCV-1 (Paramecium bursaria Chlorella virus 1) avastati 1981 aastal ainuõõse organismi sümbiontsest Chlorella’st. PBCV-1 virionid
annaabi.ee 
