,,Kuningas Oidipus" seda teost peetakse tragöödiakirjanduse tippsaavutuseks. Juba Aristoteles kiitis oskuslikku konfliktiloomist ja karakterikujutust. Teos ei võitnud siiski tragöödiavõistlusel esikohta. Ainestik pärineb Teeba tsüklist, mis jutustab Kadmose soo täielikust hävimisest nende põlispattude pärast (Laios oli kunagi Pelopsi õukonnas viibides kasutanud seksuaalselt ära Pelopsi noort poega Chrysippost, mille eest pani Pelops tema perekonnale needuse. Sophokles seda needust ei maini). Et hoiduda sigitamast poega, kes pidi saama Laiose tapjaks, ei heitnud kuningapaar pikka aega ühte sängi. Kord joobnult hülgas Laios ettevaatuse ja sigitaski poja. Lapse sündides torgati tal jalad läbi (sellest nimi Oidipus 'paistetanud jalgadega') ning ta jäeti kaugele mäenõlvale lebama see oli üpriski tavaline tegutsemisviis soovimatute laste puhul.
4. Kas esimene või teine; esimene; järelikult mitte teine. (((A ÚB) &Ø(A &B)) &A) ØB. 5. Kas esimene või teine; teine; järelikult mitte esimene. (((A ÚB) &Ø(A &B)) &B) ØA. Neist viiest aksioomist tuletas Chrysippos veel suure hulga õigeid väiteskeeme. Paraku on ekslik Chrysippose kinnitus, et kõik õiged väiteskeemid on nimetatud viiest tuletatavad. Keskaegsed ja hilisemad loogikatekstid kommenteerisid nii Aristotelese mõisteloogikat kui Stoikute lausearvutust. Peale Chrysippost kirjutati Kreekas küll mitmeid kommentaare Aristotelese ja Chrysippose teostele, aktiivne loogikauurimine aga jäi soiku. 2.2 Keskaegne loogika Kreeka loogikatraditsiooni kanti ladinakeelsesse maailma hulga tõlgete abil, olulisemad olid seejuures Cicero (106-43 e.m.a), Marius Victorinuse (4. sajand) ja Martianus Capella (5. sajand) tõlked. Keskaja mõjukaimaks autoriks peetakse