Kuid lõpplikku võitu ei tule kummaltki poolt. Kord oli üks pool võidukas, kord teine. Kõik olenes sellest millist poolt soosisid jumalad, kes asusid Olymposel pilvedes ja mäetippudel. Sealt tulid nad aeg-ajalt alla, võtsid mõne inimese kuju, või andsid mõnele inimesele jumaliku jõu ja kallutasid niiviisi maapealset võitlust vastavalt oma tahtmisele. Nii kestis see üheksa aastat. Agamemnon on endale sõjasaagiks võtnud Apolloni preestri tütre Chryseisi ja teinud temast oma orja. Isa tuli tütart tagasi paluma, kuid teda koheldi jõhkralt. Preester pöördus Apolloni poole palvega ja Apollon kostitas ahhailasi haigustega nii et pidevalt pidi laipu põletama. Peeti nõu kuidas Apollonit lepitada. Otsustati et Agamemnon peab oma kauni Chryseisi isale tagasi andma. Agamemnon nõustus ainult ühel tingimusel. Tingimuseks oli see, et Achilleus annab oma imekauni autasu neiu Briseis`i asemele. Nii toimuski
ja kuninganna Hekabel oli palju vapraid poegi, kes juhtisid rünnakuid jne, eesotsas Hektoriga, kes oli vapraim kõigist, väljaarvatud kreeklaste parim sõjamees Achilleus. Ent mõlemad kangelased võitlesid kindla surma varjus. Üheksa aastat peeti sõda vahelduva õnnega. Siis puhkes tüli Achilleuse ja Agamemnoni vahel ning ajutiselt kaldus sõjaõnn Trooja poole. Tüli põhjuseks oli Apolloni preestri tütar Chryseis, kelle kreeklased olid vangi võtnud ja Agamemnonile andnud. Chryseisi isa tuli paluma, et tütar vabaks lastaks, kuid Agamemnon polnud nõus. Isa pöördus Apolloni juurde, kes teda kuulda võttis. Apollon saatis kreeklaste väed hukka: mehed jäid haigeks ning hukkusid. Viimaks kutsus Achilleus pealikud kokku nõu pidama. Ta arvas, et tuleb kas koju tagasi sõita või leida võimalus Apolloni lepitamiseks. Ennustustark Kalchas ütles, et teab, miks jumal vihane on, kuid ei julge rääkida, kuni Achilleus pole tõotanud teda kaitsta