· Kõrgkeskaeg (11. - 13. sajandi lõpp). Kiire Euroopa elanikkonna kasv. · Hiliskeskaeg (13. - 16. sajandi algus). Hiliskeskaja aluseks oli tekkinud rahasuhetelt üleminek rahamajandusele. Pariisi ülikool keskajal · Ülikooli reeglid · Tudengielu Pariisis Õppine Pariisis 14. Sajandi lõpus. Põrandal istuvad õpilased loevad Suuri Prantsuse Kroonikaid (Grandes Chroniques de France) Ülikoolid 12. sajandil · Pariisi ülikool · Oxfordi ülikool 13. Sajandil · Cambridge'i ülikool · Salamanca ülikool 1119. Aastal loodud Bologna ülikool. Seitse vabakunsti Kvardiivium: · Aritmeetika · Astronoomia · Geomeetria · Muusika Triivium: · Grammatika · Retoorika · Dialektika Õppevormid · Dispuut · Loeng Kunstideteduskond (filosoofiateaduskond) · Õigusteaduskond · Arstiteaduskond · Usuteaduskond
(Singman 1999: 204) Keskaegsel ülikoolil puudus tavaliselt õppehoone, loenguruume renditi ning koosolekuid peeti kohalikes kirikutes. Seega oli õpperuumiks tavaliselt väike elutuba, kuhu mahtus vaid piiratud arv õpilasi. Õpikud olid nii õpetajate kui õpilaste omandid, neid võis laenutada ka raamatukaupmeestelt, kes toimisid siis raamatukogudena. (Singman 1999: 204) Pilt . Õppine Pariisis 14. Sajandi lõpus. Põrandal istuvad õpilased loevad Suuri Prantsuse Kroonikaid (Grandes Chroniques de France). Majanduslikku olukorda hinnates oli nii selliseid üliõpilasi, kes pärinesid rikastest perekondadest või kel olid tutvused vajalike inimestega, selliseid, kes juba töötasid kirikutes ja ka vaesemaid, keda toetasid kohalikud kirikud eeldusel, et üliõpilane oma teadmistega kunagi kirikusse õpetama tuleb (Singman 1999: 204). Üliõpilasel oli tavaliselt kaks olulist loengut päevas. Õppejõu loeng algas tavaliselt juba kell
annaabi.ee 
