Häälerühmad- BASS Koostas: Saara Kaljujärv Bass (itaalia keeles basso) Bass on madalaim meeshääl Bass on ka kõige madalam partii heliteoses 19. sajandi itaalia ooperis oli bassil suurem tähtsus Varased ooperid kirjutati kindlale lauljale, sest võimekaid bassilauljaid oli vähe Basso buffo ja basso profundo Basso buffo Kerge ja liikuv bass ning tavaliselt esitab ooperis koomilisi osi Basso profundo on väga madal bass Kuulsamaid bassiosi itaalia ooperites Oroveso "Normo" - Vincenzo Bellini Giorgio "Puritaanlased"- Bellini Attila "Attila"- Giuseppe Verdi Philip II "Don Carlos" Eesti bassilauljad Märt Jakobson (teater Vanemuine) Priit Volmer (Rahvusooper Estonia) Pavlo Balakin (Rahvusooper Estonia) Mart Laur (Rahvusooper Estonia) Näited Sarastro aaria ooperist "Võluflööt" - Märt Jakobson Attila aaria ooperist "Attila" - Boris Christoff Aitäh kuulamast!
19. sajandi itaalia ooperis omas bass suuremat tähtsust.Vene ooperi Elu tsaari eest (Glinka) peaosa oli kirjutatud bassile. Pärast seda hakati süngekõlalist vene bassihäält eriti kõrgelt hindama. Suur edu oli Mussorgski ooperil Boriss Godunov. Fjodor Saljapin (1873-1938) pani selle ja teiste vene ning prantsuse ooperi bassirollidega aluse uuele stiilile. Seda stiili järgisid Boris Hristov, Nikolai Gjaurov ja ameeriklane Samuel Ramey. Kuulsaid basse: Fjodor Saljapin, Boris Christoff, Matti Salminen."Guinessi rekordite raamatus" on kõige madalama inimese tekitatud ja helikandjale salvestatud noodi tekitajateks J. D. Sumner, Dan Britton ja Tim Storms. Kuulsad bassid Rahvusooperis Estonia: Mati Palm, Teo Maiste. Rahvusooper Estonia solistid Koosseis 2009.a detsembris: Sopranid - Angelika Mikk, Janne Shevtshenko, Heli Veskus, Kristina Vähi-Matesen Metsosopranid - Riina Airenne, Juuli Lill, Helen Lokuta
kaugemale kostuda. Nigulistes oli ka 1453. aastal valatud Johannese kell arvatavasti teine Haapsalu kell. See sai kannatada Liivi sõjas, tükeldati 1630. aastal ja valati ümber. Kahjuks muudeti see aga kasutuskõlbmatuks kuna uuel kellal ei olnud enam ilusat kõla. Uus kell kingiti Nigulistele 1660. aastal. 8 Vahemikus 1671-1672 soetati veel kaks kella, valatud Gerhard Meyeri ja Christoff Meleri poolt. Kokkuvõte Minu arvates on Tallinna Niguliste kirik väga tähtis kultuuri osa. See näitab Tallinna värvikat ajalugu ja igal esemel seal on rääkida oma lugu. Kõige enam näitab kirik aga inimeste sügavat usku religiooni pidades silmas näiteks seda, et soetati altar mis oli tollel ajal väga hinnaline. Minu meelest on Niguliste kirik meeldejääv ja võimas, selles on palju valgust ja ega selle kõrguse ülegi kurta ei saa
annaabi.ee 
