karaktiseeritud tugevast rahvuslikust lootusest mis puudutab lahkuminekut Rootsist, olid tema ideed hästi vastu võetud kunsti miljöös. Aastad 1890-1893 olid kahtlemata Munthe koige loovamad. Motiivid tundusid voolavat kui põhjatust allikast ja pole kahtlustki et inspiratsioonil mille ta sai Jaapani kunstist oli vabastav effekt. Mais-Juunis 1892 sõitis Munthe Pariisi edasistele õpingutele. Munthe jaoks vajalik ''dekoratiivne läbilöök'' toimus Musta ja Valge Väljapanekul Christianias (Oslos) 1893. aastal kus ta pani välja üksteist ´´Norra folklooril põhinevat fantaasiat'', näiteks ''Veretorn'' (1891-92), ''Trollide maa'' (1892) ning ''Kosijad'' (1892), edu saavutati ka teistel ülemaailmsetel näitustel. Need akvarellmaalid tegi tema naine Sigurn esmalt seinavaipadeks, hiljem pandi need välja Dekoratiivkunstimuuseoumi Trondheimis 1898. aastal. Munthe ütles oma loomingu kohta, et inspiratsioon niinimetatud Muinasjututujule tuli
laval toimuv on päriselt. Selleks kasutas ta võõritusefekti, mis väljendus selges loo lineaarsuse järgimises, ning realistlike stseenide vahel esitatavates seletatavates märkustes kas siis loosungite või vahelaulude ehk songide näol. 13) Norra rahvusliku teatri areng 19.sajandil oli Norra Taani mõju all, oli autonoomne. 19.sajandi keskel iseseisvusliikumine. 1849. aastal loodi Bergenis Norra teater (Norske Teatret), dramaturgiks Ibsen. 1853. aastal Christianias ehk Oslos Norra teater, dramaturgiks Bjornsterne Bjornson. Norra teater kasvas realistlikus suunas. Christianias oli ka Vana-Taani teater. Bjornson arvas, et see peaks olema Norra teater, st iga taani näitleja asemele norra näitleja. 1856. aastal teatrilahing astuti vastu taani teatrile. Ka Ibsen võitles Norra teatri eest. 1860. aastal veel protesteeritakse Taani mõjude ning näitlejate vastu taani näitlejad lahkuvad. Norra teatris majanduslikud raskused.
annaabi.ee 
