lõppes ja seltsi varad natsionaliseeriti 1940. aastal. Eesti Kirjanduse Selts taastati ametlikult 18. detsembril 1992 ja tegevus jätkus õigusliku järjepidevuse alusel ning 16. juunil 1940 kehtinud ja redigeeritud põhikirja järgi. Kristjan Jaak Petersoni 19. sajandi algul kirjutatud eestikeelsed luuletused avaldati ja jõudsid eesti kirjandusse sajand hiljem. Kristjan Jaak Petersoni tunti 19. sajandil põhiliselt tema rootsi keelest saksa keelde tõlgitud, ümber töötatud ja täiendatud Christfrid Gananderi "Soome mütoloogia" järgi. Kuu" Kas lauluallikas külmas põhjatuules minu rahva meelesse oma kastet ei vala? Kui siin lumises põhjas ilusas haisuga mürdike viluses kaljuorus ei või õitseda kaunisti: kas siis meie maa keel, mis kui tasane ojake, oma ilu tundmata, heinamaa läbi, sinise taeva kullases tules rahuga on jookslemas, ega toreda häälega, oma rammu tundmata, taeva müristamisega kui meri on hüüdmas; kas siis selle maa keel laulutuules ei või taevani tõustes üles
Ajakiri oli enamasti suunatud pastoritele ja mõisnikele. Tänu temale tekkis kirjameestel avaldada oma uurimusi, allikamaterjale laiemale üldsusele. Ajakiri sisaldas veel rahvalaule, luule tõlkeid jm. ajakiri oli valdavalt saksakeelne kuid sisu oli eestimeelne, ning mõned asjad ka eesti keeles (nt rahvalaul). Ajakiri oli justkui estofiilsete ideede foorum. Selle ajakirjaga sai alguse eesti kirjanduskriitika. Christfrid Gananader tema teos, mis käsitles soome mütoloogiat, avaldati Beiträge ajakirjas. · Johann Wilhelm Ludwig von Luce elas Saaremaal. Saksamaalt sisse rännanud. Tegutses raehärrana, koolide inspektorine... huvitus eesti keelest. Kirjutas eesti keelseid jutte. 18. saj asutas Kuressaare eesti keele seltsi. 1838 . · Faehlmann - Õpetatud Eesti Selts kõige olulisem estofiilide selts algataja. Esimene õpetlane, kes ei saanud oma eesti
annaabi.ee 
