Samuti on täiesti uudne peategelase Jane'i kuju, kes, kuigi vaene ja perekonnata, suudab tänu oma energiale, tahtejõule ja arukusele elus edasi jõuda ning vaatamata raskustele leida õnne ja armastust. Charlotte Bront abiellus 1854 oma isa abikirikuõpetaja A. B. Nichollsiga, kuid suri kajuks juba järgmisel aastal (31. 03. 1855) tuberkuloosi. (Charlotte Bront, "Jane Eyre", tõlge eesti keelde. Birgitta, 2000; lk 559) · ·ELULUGU Chralotte sündis Yorkshire's 21. 04. 1816 ja oli kolmas laps iiri päritolu vaimuliku Patric Bront ja Maria Bront (Branwell) peres. Kokku oli peres 6 last: Maria, Elisabeth, Charlotte, Patric Branwell, Emily ja Anne. 1820. aastal kolis pere Haworthi, kus pereisa sai tööd abivaimulikuna. Ema suri vähki 15. septembril 1821. aastal; edasi kasvatas viit tütart ja poega isa üksinda. l Haridus 1824. aastal saadeti Charlotte, ja tema kolm õde, Clergy tütarde kooli Cowan Bridge's
oktoobril 1789 (see, et rongkäigus oli palju naisteks ümberriietatud mehi on kindlasti tema teene); 2. septembri 1792 tapatalgute peamisi õhutajaid; suurim zirondiinide vastane; langes atentaadi ohvriks 31. mail 1793. (Noor Charlotte Corday torkas talle noa rindu, kui ta oli vannis); jakobiinid korraldasid talle uhked matused; tema kirst paigutati Panthéoni, kust termidoorlased selle hiljem välja tõstsid; kindlasti läinuks ta ajalukku suure mõrtsukana, kui Chralotte Corday tegu poleks võimaldanud jakobiinidel teda "märtri" oreooliga ehtida; sama tegu võimaldas ka J. L. Davidil geniaalse maaliga Mõrvatud Marat (originaal Brüsselis) teda heroiseerida Marat korraldatud naiste käik Versailles'sse 5. oktoobril 1789. J.-P. Marat, ajalehe ,,L'ami du Peuple" väljaandja; ohtra ajakirjandusliku santaazi (laimu) viljeleja; ebameeldivamaid poliitikuid Suure revolutsiooni päevilt 5
oktoobril 1789 (see, et rongkäigus oli palju naisteks ümberriietatud mehi on kindlasti tema teene); 2. septembri 1792 tapatalgute peamisi õhutajaid; suurim žirondiinide vastane; langes atentaadi ohvriks 31. mail 1793. (Noor Charlotte Corday torkas talle noa rindu, kui ta oli vannis); jakobiinid korraldasid talle uhked matused; tema kirst paigutati Panthéoni, kust termidoorlased selle hiljem välja tõstsid; kindlasti läinuks ta ajalukku suure mõrtsukana, kui Chralotte Corday tegu poleks võimaldanud jakobiinidel teda “märtri” oreooliga ehtida; sama tegu võimaldas ka J. L. Davidil geniaalse maaliga Mõrvatud Marat (originaal Brüsselis) teda heroiseerida Marat korraldatud naiste käik Versailles’sse 5. oktoobril 1789. J.-P. Marat, ajalehe „L’ami du Peuple” väljaandja; ohtra ajakirjandusliku šantaaži (laimu) viljeleja; ebameeldivamaid poliitikuid Suure revolutsiooni päevilt 5
annaabi.ee 
