erinevates suundades. Kultuurirelativism seisukoht, mille kohaselt teise kultuuri aspekte vaja käsitleda selle kultuuri normide kontekstis. Bordieu, Pierre oli prantsuse sotsioloog; Ühendab teooria ja empiirilised andmed, et mõista subjekti objektiivses struktuuris. Lõi metodoloogilise raamistiku ja terminoloogia mõistetele nagu sümboolne vägivald, kultuuri-, sotsiaalne ja sümboolne kapital jne. +Chomksy, Noam USA keeleteadlane, filosoof jne. Lõi generatiivse grammatilise teooria.Grammatika on lauseid genereeriv mehhanism. Süvastruktuur (kõikides keeltes ühine) ja pindstruktuur (kui süvastruk filter läbitud). Comte, Auguste prantsuse filosoof. Pani aluse positivismile, mis hindab kõrgelt teadusi. Võttis esimesena kasutusele termini sotsioloogia. Kodanliku sotsioloogia rajajaid. Durkheim, Emile prantsuse sotsioloog. Tema tööd aluseks kaasaegsele sotsioloogilisele teooriale
Oluline märgata kõrvalekalded eeakohasest arengust, (kas viga on KNS, närviteed, perifeeria). Neuroloogia: uurib, mida õhe või teise talituliku protsezsi korral on vaja toimida, miks närviimuplsid liiguvad liiga aeglased jne, ja siis muuta/parandada, Psühhopatoloogia - kuidas üks või teine kõrvalekalle muudab arengut kõnes. Nt skisofreenia 4. LOENG Sõnale ja assotsiatsioonidele pööras tp-u Osbuni, Sebjoki teoooria. (ehk sõnadele ja nendevahelistele seostele. Chomksy koolkord tegeles lausega ja eristasid süva- ja pindstruktuuri. Järelikult on vaja seal midagi kombineerida, muuta, et jõuda süvastrukuurini. Aga neid ei huvitavnud üldse motiivid. Et vahendid neid huvitasid, aga motiivid: miks? Ei huvitan neid. Aga kirjeldasid, mida op-ne sooritada ja mis lauseid ühendada, (sidestada?) et muuta neid keerulisemaks. Moskvakoolkond tegeles: lausung + ütlus ja tekst. Sest me oma kõnes modustame tekste, mitte 1 lauset aint. Nii kuidas siis
annaabi.ee 
