· Dominiiklasest vaimulik · võitles indiaanlaste eest, orjastamise vastu · jõudis ka Eestisse, Koidula kirjutas ,,Beruamea viimane inka" Bernardino de Salagún (1499-1590) · 1958 läks Mehhikosse, huvitus indiaani kultuurist · 1829 mahukas raamat ,,Indiaani kultuuri entsüklopeedia", milles ta kajastas indiaani uskumusi ja pärimusi Alonzo de Encilla (1533-1594) · oli Felipe II õukonnas diplomaat, missioon Inglismaal · 55.aastal võttis osa Chiili vallutussõjast · ,,Maputse" Chiili indiaanlased maputsed või aracanid: olid kõige vapramad, julmemad sõdalased asteekide kõrval · 1568-89 Encilla suur poeem dokumentaalne · asus kaitsma indiaanlasi Pedro de Oña (1570-1643) · õppis San Marcose ülikoolis Limas, Peruus · 1596 eepos ,,Arauco domado" (domado=kodustatud) · imetles kirjutas Chiili loodusest Bernardo de Balbuena (1568-1627) · pärit Valdepeñast, Castiilias
17.-18 saj. vene toidud Väga palju kasutati tolleaegses vene köögis külmi suupisteid. Tuntuimaid külmad suupisted lihast olid suitsusink, keedetud või praetus kalkuniliha koos sidrunilõikude või soolakurgiga, praetud ulukiliha ploomidega, keedetud oina- või seapea mädarõikaga, lisaks rupskid, keel ja jalad. Külmade suupistetena pakuti ka hakitud keedumuna küüslaugu, hapukoore ja kaljaga; kuivatatud ja keedetud seeni mädarõikaga ning kalja ja praetud leivatükke; külma kalarooga kalja ja keedetud rohelisega - harilikult spinatiga – („botvinja“); hapukapsad õli, äädika ja pipraga; küpsetatud peeti õli ja pipraga; hernehautist ja kisselli, kaerajahu pohladega, haputainast nelgi ja aniisiga; kuivatatud kala, kuivatatud punane kala kõõlused mädarõika ja äädikaga, „okroškat“ (külm kaljasupp lihatükkide, sibula ja muude maitseainetega), sool...