Jõe mõlemal kaldal laiub tihe Lacandoni ürgmets, kus asub üks maiade märkimisväärsem asula Palenque. Usumacinta basseinis külgneb tegeliku ürgmetsa alaga veel väike ja madal tasandik Peten, kus meie aja järgi 1-2 sajandil tekkisid maiatsivilisatsiooni esimesed kivist linnad. 9-10 sajandi paiku kolisid maiaindiaanlased uuele territooriumile – Yukatani poolsaarele. (Stingl 1969: 47-48) Maiade alad on tänapäeval jagatud Mehhiko Yukatani, Quintana Roo, Campeche, Chiapase ja Tabasco osariigi ning Quatemala, Belize`i, Lääne-Hondurase ja El Salvadori vahel (Vaata kaarti lisa 1). Miljonid maiad elavad samas piirkonnas tänapäevalgi järgides muistsete esivanemate traditsioone. (Foster 2002: 25) Esimesed jäljed maiadest on pärit 3. aastatuhande keskpaigast eKr. Siis olid nad juba põlluharijad, kuid kõrgkultuur tekkis ajavahemikus 300-900. a. pKr. Siis ehitati Kesk-Ameerika vihmametsa linnu, kus kõrgusid võimsad kivist astmikpüramiidid ja laiusid ruumikad
- Tseremoniaalsete privileegide kehtestamine - Rikkalike kingituste tegemine külalistele vastavalt nende sotsiaalsele staatusele - Investeering tulevikku, mil võis oodata vastukutset samasugusele peole Cargo (koormine, kohustus) süsteem Ladina-Ameerikas (uurinud Eric wolf, Ruth Bunzel, George Foster) - Sotsiaalne kohustus - Vältimatu - Nõuab ressurssidena nii aega kui materiaalset panust - Annab vastu kõrgemat sotsiaalset staatust Alfarez, nt Chiapase indiaanlased Mehhikos (uurinud Manning Nash) - Tseremoniaalne kohustus – korraldaja valitakse kogukonna poolt. - Vastuvõttude ja pidude korraldamine - Raha pildumine raha hulka fiesta käigus - Kohustusest keeldumine tekitaks üldist pahameelt ja viiks nõiduseni - Tõkestab innovatsiooni (vaesuses on demokraatia) Kujutlus piiratud hüvest (esimesena sõnastanud George Foster talupojaühiskondade kohta Ladina- Ameerikas) - Kõik hüveline on piiratud
annaabi.ee 
