seoses sellega säilinud ka esimese nimeliselt teadaoleva arhitekti nimi Imhotep. Imhotep asetas üksteise otsa seitse vähenevate mõõtmetega mastabat ning just nii moodustuski astmikpüramiid. Sellest saigi alguse klassikalises mõistes püramiid. Suurim ja imetlusväärseim seda laadi ehitusmälestistest asub Giza püramiidide väljal. See 146,6 meetri kõrgune vaarao Cheopsile kuulunud püramiid mahutaks endasse vabalt Tallinna Oleviste kiriku. Sellest järgmine on vaarao Chephrenile kuulunud püramiid, mis on 143 meetri pikkune ning siis Mykerinose käsul ehitatud 66 meetrine püramiid. Need kolm kuulsaimat püramiidi paiknevad Gizas püramiidide väljal. Tegelikult oli kogu püramiid seest umbne, seal asus vaid hauakamber ja selle juurde viivad käigud, mis pärast matuseid kinni müüriti. Siiski oskasid hauarüüstajad leida tee püramiidi sisemusse peidetud aarete juurde, nii et hiljem loobuti püramiidide ehitamisest. Hakati hoopis
Ta sai 40 cm pikkuse klaasmuna, mille läbimõõt oli kõige laiemas kohas 12cm. Selle selle otsad olid vaiguga suletud ning vaigu sisse oli sulatatud ühel pool plaatelektrood ja teisel pool teravik. Kui plaatelektroodi ja teraviku vahele tekitatakse elektripinge,hakkabki igivana templilamp helendama. Mida varjab sfinks? Vaaraod arvasid, et Giza sfinks on lebanud oma kohal juba aegade algusest saadik. Sellegipoolest lükkasid Euroopa egüptoloogid selle salapärase kuju loomise au vaarao Chephrenile, kes käskis ehitada teise Giza püramiidi. Nimelt oletati, et sfinksil on Chephreni näojooned. Kuid see valearvamus on nüüdseks kõrvale heidetud ja võib kindlalt õelda , et sfinks on palju vanem. Arvatavasti koguni palju vanem kui püramiidid. Sfinksi vanust pole võimalik tuvastada radiosüsiniku meetodil, sest see on tehtud ainult looduslikest kividest. Sfinksil leiduvad jäljed viitavad sellele, et kuju on elanud üle tohutuid uputusi
annaabi.ee 
