vältel. Kunst jaguneb arhitektuuriks ning kujutavaks kunstiks. Vana-Egiptuse arhitektuur Arhitektuuris on märksõnadeks püramiidid, mastaabad ja templid. Esimesed ja teised on haudehitised ning arvatakse, et üks on teisest välja kasvanud: kuna vaarao matmispaik pidi olema mõistetavatel põhjustel suurejoonelisem, siis hakati asetama mastaabasid üksteise peale. Püüramiididest suurimad Gizas - Cheopsi, Chepereni ja Mykerinose - on kõik ehitatud Vana riigi ajal, hilisemad on pisemad. Templeid ehitati jumalatele, selle moodustasid sissekäik, sammashoov, kuhu ka rahvas pääses, ning tagumised kinnised ruumid, kus vaid preestrid võisid toimetada. Kui ka Vana riigi ajal olid templites sambad, leidsid nad Keskmise riigi ajal süstemaatilisemat kasutust. Vormilt olid nad proto- dooria siilis, tõenäoliselt saadud nelinurksel sambalt järjest
Kuidas periodiseeritakse vana-egipuse ajalugu?-Vaaraode dünastiate järgi. Egiptuse pikas arengus võib eraldada 3 ajajärku mil keskvõim oli tugev aga nende vahepeal ja järel riigi ühtsus vähenes 2. Millal oli Egiptuse kunsti kõrgaeg?- 2700-1000 a. e.Kr. 3. Mis on palsameerimine, milleks seda tehti?- Palsameerimine on menetlus surnute kaitseks roiskumise vastu seda tehti et muumiad säiliksid. 4. Nimeta 3 kõige kuulsamat püramiidi. Kus need asuvad?- Cheopsi, Chepereni ja Mykerinose: Kairo lähedal Giza väljal 5. Kuidas kujutati inimest egiptuse poosis?- Inimesi kujutati egiptuse pärases poosis-hoogsalt sammudes, jalad küljelt, rind otsevaates, pea ja käed jällegi profiilis, silm otsevaates. 6. Miks võeti kasutusele kaljuhauad? Milline neist on tuntum?- Kuna püramiidid ei suutnud kaitsta hauakambreid varaste eest tuntuim on Tutanhamoni 7. Mille poolest erinevad lihtrahvakujud vaaraode omadest?- Need on väiksemad
Vaarao mastaba ehitati kõrgem, tõenäoliselt astmetena ülespoole ahanev. Nii tekkiski nn. astmikpüramiid, millest astmete täitmise järel saadi tõeline püramiid. Arhitektuuris on märksõnadeks püramiidid, mastabad ja templid. Esimesed ja teised on haudehitised ning arvatakse, et üks on teisest välja kasvanud: kuna vaarao matmispaik pidi olema mõistetavatel põhjustel suurejoonelisem, siis hakati asetama mastabasid üksteise peale. Püramiididest suurimad Gizas - Cheopsi, Chepereni ja Mykerinose - on kõik ehitatud Vana riigi ajal, hilisemad on pisemad. Templeid ehitati jumalatele, selle moodustasid sissekäik, sammashoov, kuhu ka rahvas pääses ning tagumised kinnised ruumid, kus vaid preestrid võisid toimetada. Kui ka Vana riigi ajal olid templites sambad, leidsid nad Keskmise riigi ajal süstemaatilisemat kasutust. Vormilt olid nad proto- dooria siilis, tõenäoliselt saadud nelinurksel sambalt järjest nurki ära lõigates, saavutades nelinurgast kaheksanurga,
Vaasimaal: MUSTAFIGUURILINE: varajasem, vaasil on kujutised mustad ja siluetitaolised, mis maaliti savipinna punakale foonile. Figuuride sisse kraabiti jooni, mis piiritlesid detaile. PUNASEFIGUURILINE: tausta kaeti musta värviga ning kujutis ise jäi punakas savist, millele oli võimalik peene pintsliga määrida, seetõttu sai kujutada keerukamaid detaile. Vaasimaalidel võib näha paljufiguurilisi jutustusi. Nendel kujutati kreeklaste võitlust koletisega. Seitse antiikset maailmaimet: *Chepereni püramiid, Semiramise rippaiad, Artemise tepel, Zeusi kuju, Zeusi tempel, Halikarnassose tuletorn, Heliose hiigelkuju. Antiikkunsti mõju hilisemale Euroopa kunstile: tekkisid klassitsism ja renessanss. AMFITEATER: teatrikunst kasvas välja Dionysose austamise pidustustest. Orkestral paikneb koor, mille taga on skeene (sealt ilmuva näitlejad ning see on etenduse fooniks). Olid vabaõhuteatrid, mis ehitati tavaliselt poolringikujuliselt mäenõlvale. Nt: Epidaurose teater Dionysose teater
Iga templi ees obelisk, mis sümb kõrgele pürgimist. Tutanhamoni hauakamber kõige kuulsam, sissepääs on peidetud. Tutanhamon oli kullast sarkofaagis. Templid olid pühendatud konkreetsetele jumalatele. Sisenemisel on sfinkside allee, püloon väravataoline ehitis, mille ees seisis tavaliselt obelisk. Ehnatoni usureform - Egiptuse arhitektuur (mastabast kahjuhaudadeni): Arhitektuuris on märksõnadeks püramiidid, mastabad ja templid. Püüramiididest suurimad Gizas - Cheopsi, Chepereni ja Mykerinose - on kõik ehitatud Vana riigi ajal, hilisemad on pisemad. Templeid ehitati jumalatele, selle moodustasid sissekäik, sammashoov, kuhu ka rahvas pääses, ning tagumised kinnised ruumid, kus vaid preestrid võisid toimetada. Üldmulje templitest on monotoonne, erksust lisavad vaid templi seinu ja sambaid katvad reljeefid ja hieroglüüfid. Ainukeseks insenerilahenduseks olid sammas ja tala.
annaabi.ee 
