Fifth level Bhepatiidi viirus on veel nakkusohtlikum kui mõned teised hepatiidiviiruse vormid. Bhepatiit levib nii otsese kontakti kaudu nakatunud verega kui ka teatud kehavedelikega nagu sülg, rinnapiim, sperma ja tupevedelik. Bhepatiidi viirusekandjaid on üle maailma 2 miljardit inimest, 350 miljonit põeb juba kroonilist Bhepatiiti. Chepatiit Chepatiit on Chepatiidi viiruse põhjustatud maksapõletik. Maksahaiguse või kahjustuse teke tähendab, et see organ ei tööta korralikult. Selle tagajärjel hakkate märkama muutusi oma tervises. Chepatiidi viirusest põhjustatud kahjustus tekib aeglaselt aastate jooksul. Erinevalt A ja Bhepatiidist on Chepatiidist ülesaamine organismi immuunsüsteemi jaoks tunduvalt raskem ülesanne. Siinjuures võivad tekkida fibroos, maksatsirroos, maksakoe armistumine, lõppstaadiumis ka maksapuudulikkus
HEPATIIT SVETLANA KOSTINA 11.KLASS Hepatiit jaguneb: 1. Ahepatiit 2. Bhepatiit 3. Chepatiit 4. Dhepatiit 5. Ehepatiit 6. Fhepatiit Neist kõige levinum on Bhepatiit. Levinud on ka A ja Chepatiit. Ülejäänud on veel meditsiinile "tundmatud" haigused, kuna nende ravimismeetodit pole veel väljatöödeldud. Mis on viiruslik Chepatiit? Chepatiit on Chepatiidi viiruse poolt põhjustatud maksapõletik. Maks on keha organitest suurim ja on ülejäänud organismis asetleidvate protsessidega tihedalt seotud .Ilma maksata ei ole võimalik elada.Kui tekib maksahaigus või kahjustus,ei tööta
Hepatiidi liigid "Kollatõbi", maksapõletik ehk hepatiit, on tuntud aastakümneid. Praeguseks on teada viite liiki hepatiiti: 1. Ahepatiit (epideemiline hepatiit) 2. Bhepatiit (inokulatsioonihepatiit) 3. Chepatiit 4. Ehepatiit 5. nona, nonB, nonC, nonEhepatiidid Dhepatiit lisandub alati Bhepatiidile ja vaktsineerides Bhepatiidi vastu on olema skaitse ka dheptiidi vastu. Kõikide haiguspilt varjeerub asümptomaatilisest (sümptomid puuduvad) eluohtlikuni, kuigi Bhepatiidi korral on surmaoht tunduvalt suurem kui näiteks Ahepatiidi korral. Oluline erinevus A, B, Chepatiidi vahel on see, et Ahepatiit ei muutu krooniliseks. Ahepatiit
V. 1.kinnitub fibrillidega rakumembraanile(viirusosake) 2.osake vabaneb ümbirsest ja lagundab rakumembraani. 3.viirusosakese nukleiinhape koos kapsiidiga siseneb rakku. 4.viirusosake vabaneb kapsiidist VI. Nakatumine : piisnakkusega(gripp),toiduga ja joogiga(Ahepatiit/kollatõbi),koevedelik (AIDS,B hepatiit),haigete loomadega(puukentsefaliit,marutaud) AHepatiit ehk kollatõbi B ja Chepatiit AIDS LEVIK: Saastunudtoit,jook,kontaktnakkus Seksuaalkontakt,veri,kehavedeli Seksuaalkontakt,veri,rinnapii HAIGUSNÄ Nahk,silmavalgedkollased, k m maksatalitlushäired. Nahk,silmavalged Immuunpuudulikkus H: 1545 päeva kollased;maksakahjustus Vaktsiinpuudub
annaabi.ee 
