Lülilised piimasooned on pikad torujad kanalid, mis tekivad sarnaselt trahheedele või sõeltorudele: rakud liituvad otstest ja otsmised rakukestad hävivad. Kui piimasoonte vahel esinevad anastomoosid ehk ühendused, moodustub kanalite võrgustik. See on iseloomulik näiteks korvõieliste alamsugukonnale keelõielised (Liguliflorae, joonis) ja magunatele (Papaver). Anastomoosideta piimasooni esineb näiteks perekondades kassitapp (Convolvulus), lauk (Allium) ja vereurmarohi (Chelidonium). Lülitute piimasoonte rakud ei liitu, vaid iga piimasoon koosneb pikast, torujast rakust. Selliseid rakke ei tarvitse ühes taimes olla palju (5-6), kuid raku pikkus võib ulatuda viie meetrini. Harunevad lülitud piimasooned on perekondades igihali (Vinca), nõges (Urtica), kanep (Cannabis); harunematud esinevad perekondades piimalill (Euphorbia, joonis), oleander (Nerium), viigipuu (Ficus) jt. Nii lüliliste kui lülitute piimasoonte funktsiooni suhtes puudub botaanikutel ühine seisukoht.
sekreediga Lehed vahelduvad lihtlehed, enamasti tugevalt jagunenud ja hambulised Õiekate: kaks tupplehte ja 2+2 kroonlehte Tolmukaid 4, mitmes perekonnas on need lõhestunud Nektaariumid puuduvad, tolmeldajad käivad õietolmu kogumas Sigimik koosneb kahest või enamast viljalehest Vili on kupar Piimmahla pole punanditel, kunagi olid eraldi sugukond, neil värvitu sekreet Eestis perekonnad moon (Papaver), lõokannus (Corydalis), punand (Fumaria), vereurmarohi (Chelidonium) Sugukond kukerpuulised - Berberidaceae Rohttaimed või põõsad, puit kollakas, vahelduvad lihtlehed, õied mitmesugustes õisikutes, õiekate lihtne harilik kukerpuu – Berberis vulgaris Sugukond tulikalised – Ranunculaceae Põhjapoolkera sugukond 2500 liigiga Rohttaimed, mürgised Lehed vahelduvad, sageli lõhestunud lihtlehed või liitlehed Õiekate kolmetine kuni kaheksatine, tavaliselt viietine Õiepõhi sageli pikenenud Mõnes perekonnas tupp- ja kroonlehed,
annaabi.ee 
