Madiran (pakub võimsaid veine tanniinest Tannat viinarmajast) Cotes de Gascogne (toodetakse odavaid ja häid värskeid valgeid veine, eriti õnnestunud on mõni Sauvignon Blanc) Rhone`i org üks jõulisem, raskem ja kallima veini piirkond, selle paiga (veini) nimeks on Cote-Rotie (küpsenud kallas); Hermitage kõige suurem ja massiivsem Syrah vein, mis tahab pikka küpsemist. Cornas on tumedam ja robustsem. Saint- Peray - aromaatsed valged veinid. Chateauneuf du Pape soojemalt , vahemerelisema kliimaga alalt, Rhone lõuna oru tuntuim. Gigondas lihtsam ja vähe nüansseeritud vein. Cotes du Rhone on veine millal puudus aastakäik, sest saadud on mitme aastakäigu kokkusegamisel. On valmistatud Grenache, Syrah, Carignan, Mourvedre ja Cinsault segust. On olemas ka valge, mis koosneb Bourbulenc, Clairette, Grenache Blanc, Marsanne, Rousanne, Viogner jt. Tavel on Rhone klassikute hulka kuuluv roosa vein.
Enamjaolt segatakse hulka pisut teisi viinamarjasorte. Puhtast Macabeost ehk Viurast ei valmistata veini selle madala happesuse tõttu. Kasutatakse ka Cava valmistamisel. Marsanne populaarne sort Lõuna-Prantsusmaal, Austraalias ja Californias. Marsanne on iseloomuga ja täidlane, seega on traditsiooniline tantsupartner aromaatsem ja happeline Roussanne, aga ka Viognier ja Rolle ehk Vermentino. Marsanne on tähtsal kohal Rhone'i oru veinide seas. Kasutatakse Chateauneuf-du-Pape'is, Crozes-Hermitage'is ja veidi isegi Hermitage'is. Marsanne'ist valmistatud vein on sügavkollase värvusega, raske ja täidlane, glütseriinine. Tihti on tunda mandlisust ja mesisust. Mari Akkermann Valge veini ja toidu kokkusobivus Muscat, Moscato, Moscatel Hispaanias ja Portugalis Moscatel, Prantsusmaal Muscat, Itaalias Moscato. Viinamari on kergelt roosa kestaga ja seetõttu saab sellest valmistada ka