Ta stagnaseerus ja põhjustas sellega pahameelt. Ta otsekui näitas, et isegi hea kuningas ei ole lahendus. 1848 aasatel kasvas soov vabariigi taastamiseks. 1848. aasta revolutsioonid Euroopas Suurbritannia tsartistlik liikumine 1836-1848 (Londoni Tööliste Assotsiatsioon, People's Charter, William Lovett, massimiitingud). 1832. a toimus Inglismaal parlamendireform, millega rahvas polnud rahul. Juhtohjad võttis enda kätte William Lovett, kes koostas People's Charter (chartistlik liikumine) mille kohta marksistid ütlevad ka töölisliikumine. Töölised olid küll oluline osa, kuid nõudmised ei olnud tööliste olukorra parandamine. See oli kondanlik liikumine, mis oli vastuliikumine parlamendi reformile, kus peamine küsimus oli valimisõiguse laienemine (töölised ja madalapalgalised ei saanud valida). Tsartistliku liikumise tagajärjel anti üldine valimisõigus meestele, valimised olid iga aasta, salajast hääletamist,
1829 oli türgi sunnitud Kreeka iseseisvust tunnustama. 1832 Konstantinoopoli leping. Kreeka oli majanduslikult väga mahajäänud. Kreeklased hakkasid rändama Venemaa kolooniatesse. 12. jaan 1848 REVOLUTSIOON Viini kongressi tulemus. SB revolutsiooni polnud, selle eest seal töölisliikumine, mis oli konstitutsiooniline. 1832. a toimus Inglismaal parlamendireform, millega rahvas polnud rahul. Juhtohjad võttis enda kätte William Lovett, kes koostas People's Charter (chartistlik liikumine) 10tunnine tööpäev, laste tööjõu kaotamine, vabakaubandusele minek jne. Nõudis parlamentaarseid ja demokraatseid õigusi, et kaotataks foodid parlamendis, võrdsed, valmisdistriktid jne. Parlament lükkas kõik nõudmised tagasi. Toimusid suured rahumeelsed massimiitingud. Koguti allkirju jne. Tulemiseks uus meeleavaldusvorm ehk massimiiting. Muud nõudmised jõustusid hiljem. Revolutsioon puhkes esimesena Itaalias Sitsiilias, kui käsitöölised nõudsid sotsiaalseid