person who will write (the young man of the novel — but, in fact, how old is he, and who is he? — wants to write but cannot, and the novel ends when at last the writing becomes possible), Proust has given modern writing its epic: by a radical reversal, ins- tead of putting his life into his novel, as we say so often, he makes his very life into a work for which his own book was in a sense the model, so that it is quite obvious to us that it is not Charlus who imitates Montesquiou, but that Montesquiou in his anecdo- tal, historical reality is merely a secondary fragment, derived from Charlus. Surrealism lastly — to remain on the level of this prehistory of modernity — surrealism doubtless could not accord language a sovereign place, since language is a system and since what the movement sought was, romantically, a direct subversion of all codes — an illusory
koges, isegi mitte selle, kes kirjutab, vaid selle, kes hakkab kirjutama (noormees romaanis -- aga kui vana ta on? ja kes ta on? -- tahab kirjutada, aga ei suuda, ja romaan lõpeb, kui kirjutamine lõpuks võimalikuks saab), lõi Proust nüüdisaegse kirjutuse epopöa: selle asemel et paigutada oma elu romaani, nagu nii tihti arvatakse, pööras ta kõik pea peale ja tegi oma elust enesest teose, millele ta raamat sai otsekui mudeliks, ning nii me mõistame, et mitte Charlus ei jäljenda Montesquiou'd, vaid Montesquiou ise on oma pisiasjalises, ajaloolises reaalsuses kõigest teisejärguline fragment, tuletis Charlusist. Ja lõpuks -- kui piirduda siinkohal modernsuse eelajalooga, sürrealism ei saanud mui dugi omistada keelele suveräänset positsiooni, kuna keel on süsteem ja sürrealistliku liikumise romantili seks taotluseks oli koodide otsene purustamine, mis on muide illusoorne, sest koodi ei saa