Nad leidsid teineteist uuesti. Saadi kokku ja järgmisel päeval ning kunagised tunded süttisid uuesti. Saabudes tagasi Yonville'i teatab Charles, et ta isa on surnud, tekivad probleemid ka kavala poeomanikuga. Emma pakub välja plaani, kuidas raha saada ning sõidab uuesti Rouenisse. Seal veedab ta aga romantiliselt aega oma värske armukesega. Tagasi koju saabudes vajub ta sügavamalt Lheureux'i lõksu, ostes temalt ja võttes laenu. Peale selle, palub Charlesilt raha klaveritundide jaoks. Igal neljapäeval sõitis Emma Rouenisse nö klaveritundi, kuigi tegelikult lõbutses Leoniga linna peal. Emma tundis suurt rõõmu ja rahulolu oma elu üle. Peagi hakkas aga elu keerulisemaks muutuma. Emma lohakuse ja ükskõiksuse pärast oleks ta äärepealt vahele jäänud, et mingeid klaveritunde ei toimu, suhe Leoniga hakkas muutuma järsku tüütuks ning järjest enam vajus ta suurtematesse võlgadesse. Olukord oli kasvamas vaikselt üle pea
aasta alguses ka tegi. Ent sellega sai kuningas endale taas positiivset mainet, seega hakkasid parlamendi positsioonid tema enda tegevuse tagajärjel ootamatult kõikuma ja kuningas püüdis seda mõistagi ka igati ära kasutada. Ta sõlmis sotlastega parlamendi vastu salaleppe. Samuti kontakteerus ta naise kaudu ka Prantsusmaaga, et saada parlamendi isetegevuse vastu tuge. Parlament omaltpoolt võttis vastu seaduse, kus Charlesilt võeti sisuliselt ära kõik õigused, muutes riigi valitsemiskorra teoreetiliselt parlamentaarseks monarhiaks. Kuningas seda ei tunnistanud ning vastasseis muutus veel pinevamaks. 1641. aasta sügisel puhkenud Iirimaa ülestõusu kasutas ära parlament. Väites, et selle taga on kuninganna ja teised katoliikluse restauratsiooni toetavad jõud, puhkesid suured kuninganna-vastased meeleavaldused. 1642. aasta algul lahkus kuninglik perekond Londonist