universaalsed. ÜLDISTE CHAPERONIDE PEREKONNAD: ● DNA K HSP 70 On kõige paremini kirjeldatud väike (70 kDa) chaperon. Vajab Hsp40 abi, mis suurendab ATP kasutatavust ja Hsp70 aktiivsust. On leitud, et Hsp70 suurendatud ekspressioon rakkudes vähendab apoptoosivõimalust. ● DNA J HSP 40 ● GRO EL HSP 60 Kõige paremini uuritud suur ( 1 MDa) chaperonide kompleks. On molekulaarseks chaperoniks ka mitorkondris. ● GRO ES HSP 10 ● HTP G HSP 90 Saadakse sellest kõige vähem aru. 90 kDa, vajalik eukarüootides normaalseks eluvõimeks (arvatavasti ka prokarüootides). Igal on ATP-siduv domeen, keskmine domeen ja dimerisatsiooni domeen. Chaperonid vaatavad kasvava peptiidi hüdrofoobseid regioone, mille järgi saavad aru, et peavad tööle asuma.
Rnaas E – suur molekul. Seotud degradosoom. Osaleb 5’ S rRNA protsessimises. Degradosoom lagundab RNA-d. Ribosoomi RNA-st on 1% modifitseeritud nukleotiide. Modifikatsioonid lisatakse pärast transkriptsiooni. On nn pseudouridiini modifikatsioon. Siin töötab S-ensüüm. U nukleotiide keeratakse ringi. Iga modifikatsioon tehakse eraldi. Kolm pseudouridiini on 54 tähtsad bakterite elus, teised pole. Pseudouridiini ensüüm on ka samaaegselt ribosoomi chaperoniks. Ta pakib ribosoomi õigesti kokku. Ilma selleta on ribosoomi efektiivsus tohutult väiksem. 30S rRNA sünteesil tekivad juuksenõelastruktuurid väga täpselt ja kontrollitult. Lõpp-struktuur tekib nende vahevormide kaudu. Ruumiline lõplik struktuur vajab eelnevaid vaheolekuid. Geneetilise info ülekandmise täpsus Kontrollmehhanismid: 1) Odav vigadeparandus sünteesi ajal – RNA polümeraasil kineetiline veerulugemine (proofreading)
annaabi.ee 
