Jalgrattaspordiga hakkas Treier tegelema oma abikaasa õhutusel, kes on endine Eesti tippjalgrattur. Juba oma esimesel maastkiuratta maratonil saavutas ta kolmanda koha. Paari aastaga sai tast parim naisjalgrattur Eestis. Ta võitis nii maanteel kui maastikuratta sõidus kõiki oma konkurente. 2006. aastal alustas Grete Treier oma ratturi karjääri välismaal. Veebruaris siirdus 28-aastane Treier koos Kata-Liina Normaku ja Ly Paadiga Prantsusmaale ja tõmbas selga Chambery klubi särgi. Algul oli plaan õppida vaid grupis sõitma ja saada aimu oma tasemest maailmas. Treier tõusis aga hoopilt Chambery klub esinumbriks. Juba kevadel kõigi üllatuseks võttis Treier Prantsusmaa karika üldvõidu ning sai endale roosa liidrisärgi. Sama aasta augustis kutsus Itaalia profinaiskond S.C. Michela Fanini Treieri paariks nädalaks stazeerima. Ootamatult aga haigestus tiimi üks liige ning Treier sai bossilt telefonikõne: kui tahad meiega
(Joonis 1). Rohukonn on kiire paljuneja, kudedes Prantsuse Alpides kevadeti erinevat tüüpi vesikeskkondades. Pärast paljunemisperioodi liiguvad konnad tiikidest metsa aladele, kus nad jäävad talveunne. Vahemaa tiikide ja metsa alade vahel võib olla kuni 1500 meetrit. Uuringus vaadeldud ala hõlmas 4067 ruutkilomeetrit Isere ja Savoie piirkonnas, kuhu jääb ka Gresivaudani tihedasti asustatud org. Orus asuvad kaks suurt linna Grenoble ja Chambery, kus elab vastavalt 500 000 ja 100 000 inimest. Mõlemad piirkonnad laienevad aktiivselt äärelinnadesse. Seega on uuritud maastikul esindatud erineva linnastumisest tuleneva survega piirkonnad, mida ümbritseb mägine ala (looduslikud maastikud jäävad alla metsapiiri 1600 meetri kõrgusele). Lisaks on piirkonna loodealas tihe põllumajandusala, kus põldude võrgu vahele jäävad väikesed metsade laigud. Piirkonda iseloomustab ka tihe maanteede võrgustik
2. 4. 3. Elu linnas Elu linnas nõudis keskaja inimeselt ka suurt kohanemisvõimet. Pidi elama pead-jalad koos, toime tulema keelte ja kommete segadikus. Paljud keskaegsed linnad olid üle rahvastatud ja eraldatust said endale lubada ainult vähesed. Privaatsus oli kõrgema staatuse tunnus. Näiteks võis keskajal tõeliselt privilegeerituks nimetada seda inimest, kellele kuulus eraldi magamistuba või omaette voodi. Keskmiselt asus ühes majas 2-3 perekonda. Prantsusmaal Chambery linnas elas näiteks 14. sajandi lõpus 306 majas 3000 inimest. Enamik neist paiknes ka keldrikorrusel või pööningukambris. Perekonnad olid linnas väiksemad kui maal ja ka abielus inimeste suhtarv väiksem. Abielu said endale lubada jõukamatest või nimekamatest perekondadest pärit neiud ja noormehed, kes suutsid saavutada küllalt väärika ühiskondliku positsiooni. Niisiis oli linnas palju poissmehi ja vabu naisi. See tekitas tõsiseid kõlblusprobleeme (Helmut Piirimäe 2000).
annaabi.ee 
