paljundada ainult juurepistikute abil kasvuhoones, sest külgvõrseid moodustub harva. Kui seemned külvatakse kevadel aprillis-mais, õitseb juunist augustini, kuid kui külvata juulis-augustis, hakkab õitsema järgmise aasta mais. Seemned idanevad 18-21°C juures 15-20 päeva. [1, 13] 1.3. Haljastuses kasutatavad liigid Eelpool lähemalt tutvustatud perekondadest on Eestis haljastuses kasutusel mitmeid liike. Lähemalt tutvustan nendest külmamailast (Veronica chamaedrys), harilikku müürilille (Cymbalaria muralis), aed-pärdiklille (Mimulus x hybridus) ja lillat vägiheina (Verbascum phoeniceum). Tabel 1.2. Sugukonda kuuluvate liikide määramistunnused. [1, 3, 4, 5, 8, 10, 11, 12] Liik Vars Lehed Õied Veronica Varred nõrgavõitu, Lehed lühirootsulised Õied hõredates õisikutes, chamaedry alusel tõusvad, või rootsutud, vastakud, õiekroon neljatine,
harilik nurmenukk (Primula nurmenukk (Primula) nurmenukulised (Primulaceae) veris) valge madar (Galium album) madar (Galium) madaralised (Rubiaceae) harilik imikas (Anchusa imikas (Anchusa) karelehelised-korvõielised officinalis) (Boraginaceae) harilik käbihein (Prunella käbihein (Prunella) huulõielised (Lamiaceae) vulgaris) külmamailane (Veronica mailane (Veronica) mailaselised chamaedrys) (Scrophulariaceae) harilik kellukas (Campanula kellukas kellukalised (Campanulaceae) patula) (Campanula) kanarbik (Calluna vulgaris) kanarbik (Calluna) kanarbikulised (Ericaceae) sookail (Ledum palustre) sookail (Ledum) kanarbikulised (Ericaceae) hanevits (Chamaedaphne hanevits kanarbikulised (Ericaceae) calyculata) (Chamaedaphne)
Vars püstine, 30-85 cm kõrgune, ülaosas harunev. Lehed silmapaistvalt õhukesed, pealmiselt pinnalt rohelised, alumiselt pinnalt lillakas või sinakasroheline, kanneljalt sulglõhised. Kollased õied (5 tk.) on korvõisikutes, õisikud väikesed, umbes sentimeetrise läbimõõduga. Õitseb juulis ja augustis. Viljaks on lendkarvadega seemnised. Paljuneb seemnetega. Ei oma teadaolevalt praktilist väärtust. KÜLMAMAILANE Veronica chamaedrys; nime päritolu: arvatakse, et nimi tuleneb antiikautoritel püha Veronica järgi, kelle nimi omakorda on nähtavasti tuletatud ladinakeelstest sõnadest verus tõeline, õige ja unicus ainus, ainulaadne. Chamaedrys tuleneb kreekakeelstest sõnadest chamai maapinnal, madal, drys tamm; niisiis kääbustamm (nähtavasti lehe kuju järgi). Eestikeelne nimi pärineb J. Kunderilt, sest taime kasutati mailaste e. maaliste ("maa-aluste vaimude teki-
männid on vahel halvasti laasunud. Otstarbekas on antud kasvukohatüübis kasvatada männi-kuuse segapuistuid, puhtmännikuid koos kuuse II rindega või lühendatud raieringiga kuusikuid. Alusmetsas kasvavad mage sõstar, h. kuslapuu, h. türnpuu (Rhamnus catharticus), h. pihlakas, h. sarapuu, h. vaarikas, h. näsiniin (Daphne mezereum) jt. liigid. Alustaimestikus esinevad h. sinilill, h. jänesekapsas, metsmaasikas (Fragaria vesca), lillakas, võsaülane, külmamailane (Veronica chamaedrys), karvane piiphein, verev-kurereha, mets-kurereha (Geranium sylvaticum), aaskaerand (Helictotrichon pubescens), kandiline naistepuna (Hypericum maculatum), palu-härghein, sõrmtarn (Carex digitata), mägitarn, koldnõges (Galeobdolon luteum) jt. Samblarinde moodustavad laanik, metsakäharik, palusammal, lehviksammal, jt. Raiestikel on rohttaimestik tihe, moodustudes metsmaasikast, külmamailasest, lillakast, h. naadist,
annaabi.ee 
