Kirikukogud toimusid nii Idas kui Läänes, kuid olulisem roll oli idaprovintsides toimunud kogudel. - apostlik kirikukogu Jeruusalemmas (49), Antiookias (328). Esimesi Läänes toimunud kirikukogusid oli Serdika (343). Üks esimesi kaanonite kogumikke oli Antiookia piiskopi Melethiose koostatud kogumik 4. saj. Eriti olulised on esimesed 7 oikumeenilist kirikukogu: 1. Nikaia 325 2. 1. Konstantinoopol 381 3. Efesos 431 4. Chalkedon 451 5. 2. Konstantinoopol 553 6. 3. Konstantinoopol - 680-681 5/6 e. Trullo (Trullanum) 691 (toimumispaik Konstantinoopol) 7. 2. Nikaia - 787 Neid kirikukogusid (õigemini nende otsuseid) tunnistasid nii Lääne kui ka Ida kirik, vaidlusi kutsus Läänes esile Trullo kirikukogu. Kreeka-katoliku kirikule on viimane väga oluline allikas. 2.2. Lääne allikad Läänes lisandusid kirikukogude otsustele veel paavsti dekreedid ja dekretaalid, mis olid
Läänes veel Lõuna- Itaalia rannikul Sybaris, Tarentum jpt.; Sitsiilias Naxos, korintlaste rajatud Sürakuusa linn ja Rhodose ning Kreeta doorlaste asutatud Gela ja Agrigentum. Kreeklased surusid Sitsiiliast välja foiniiklased. Kirdes Propontise (praegu Marmara meri) ja Pontos Euxeinose (`külalislahke meri' - praegu Must meri) rannikule Byzantion, Olbia, Hersonesos, Phasis, Odessos, Pantikapaion, Theodosia, Trapezus, Sinope, Chalkedon enamuse sealsest ~90 kolooniast rajasid mileetlased; edelas Egiptuse kolooniad Kartaago, Kyreene. 27. Majandus ja poliitika VIII-VI saj. Türannia Orjanduse ja poliste väljakujunemise aeg. Perioodi algul valitses peaaegu üle kogu Kreeka sugukondlik aristokraatia, kelle võim tugines primitiivsele maaomandile ja orjapidamisele. Basileuste (väepealikud/ füülivanemad) võim vähenes ajapikku, tähtsamat osa hakkasid mängima aristokraatia nõukogud. Ar
annaabi.ee 
