· Mitteseksuaalsed ülekandeteed Emalt vastsündinule (vertikaalne ülekanne) Kontamineerunud vahendid (nt aluspesu, kirurgilised kindad, biopsia tangid) · Enamus viiruskandjatest ei ole oma nakatumisest ja viiruse levitamisest teadlikud HPV vaktsiinid Kõrge riskiga HPV-tüved HPV 16 ja 18 põhjustavad ligi viis protsenti vähijuhtudest. Euroopa Liidus on litsenseeritud 2 vaktsiini: Cervarix (HPV 16/18) ja Gardasil (HPV 6/11/16/18) Vaktsiini tootmisel on rakendatud geenitehnoloogiat, mis võimaldab bakterite, seente, insektide rakke muuta immunogeensete valkude tootmise substraadiks Vaktsiin põhineb mitteinfektsioossetel viirusetaolistel osakestel, mis jäljendavad pärisviirust ja on võimelised esile kutsuma viirust neutraliseerivate antikehade tekke. Kuna ei sisalda viiruse DNA, siis puudub igasugune võimalus vaktsiinist põhjustatud haiguse tekkeks
6,11,16,18, et immuunsus haiguse vastu jõuaks tekkida enne nakatumist. Vaktsiin kaitseb nakatumise eest ainult teatud papilloomviiruste tüüpidega, ta ei kaitse teiste vähki tekitavate tüüpide eest ja ei avalda ravitoimet juba nakatunud inimestele. ALLIKLOEND Rajangu, H., Kaurv, S. (1999). Veneerilised haigused Sak, K. (2010). Inimese papilloomviirus HPV Nakatumisest emakakaelavähini Slessarenko, Jekatarina. (2009). INIMESE PAPILLOOMVIIRUSE (HPV) VASTASED VAKTSIINID SILGARD JA CERVARIX. Tartu Tervishoiu Kõrgkool, õe õppekava. Tartu. [Diplomooditöö]. Dejeva, E., Kuum, E., Tampere, M. Viiruslikud tüükad(soolatüükad jt). http://www.derma.ee/articles.php?id=140 (13.12.2010). Eesti Infektsioonihaiguste Selts. (2010). Emakakaelavähk. http://www.vaktsiin.ee/haigused/inimese_papilloomiviirus (13.12.2010). Eesti Seksuaaltervise Liit. (2010). Korduma kippuvad küsimused. http://www.amor.ee/17231#5 (13.12.2010). Inimese papilloomiviirus (HPV). (2010). http://www.fertilitas
annaabi.ee 
