Ainuõõssed Meririst ehk millimallikas (Aurelia aurita) Toitumine- algloomad, kalade ja teise loomade munad Elukoht- paras- ja troopikavöötmes (va Ohhoota meres) Liikumine- liigub vett läbi oma keha pumbates Okasnahksed Tsüstiidid ehk merikerad (Cystoidea) Kuna nad on välja surnud siis puudub nende kohta info. Lameussid Männi-laguuss (Bursaphelenchus xylophilus) Toitumine- vaigukäigu epiteeli rakud, seentest Ceratocystis spp. ja Ophiostoma spp. Elukoht- puude peal, meelsasti mänd Liikumine- liigub nagu tavaline uss Rõngussid Harilik vihmauss (Lumbricus terrestris) Toitumine- lagunevad taimeosad Elukoht- Maa sees, maapinna lähedal Liikumine- liiguvad nagu tavalised ussid Tänan kuulamast!
Levib peamiselt eostega, mis suuremas koguses paistavad punakaspruuni tolmuna. Tuule ning inimeste abil levib kaugele. Seeneniidistiku abil levib vaid 1 hoone piires. Pragude kaudu läbib ka kiviseinu ja müüritisi. Puidu sinetus Puidu ebanormaalseist värvusest levinuim on sinetus, mis esineb enamasti okaspuude maltspuidus. Sinetuse tekitajatena tuntakse umbes pooltsada mimesse süstemaatilisse rühma kuuluvat seent, neist levinumad on keraskottseente seltsi kuuluva perekonna Ceratocystis liigid C. Piceae, C.minor jt. Nende seeneniidistik nagu teistelgi puidu ebanormaalset värvust esilekutsuvatel liikidel toitub puidu parenhüümrakkude (osalt ka trahheiidide) sisust, jättes rakuseinad peaaegu puutumata. Seenenitide pruunikas värvus ja nende poolt eritatud pigmendid koos puidurakkude värvusega annavad puidule optilise efektina sinaka v hallikassinise tooni. Ceratocystis'e liigid paljunevad lühieoste ja umbes 0,1-
annaabi.ee 
