Geenide aheldumine - geenid asuvad kromosoomis lineaarselt ja samas kromosoomis olevad geenid päranduvad järglasele koos. Geneetiline pikkus - geneetilisel kaardil kahe punkti vahelist kaugust valjendatakse nende punktide vahel toimuvate krossingoverite sagedusega. Kromosoomi geneetiline pikkus Morganites vastab keskmisele kiasmide (krossingoveri koht kromosoomis) arvule kromosoomi kohta. 68. Mis on Morganiid, kokkulangevus ja interferentsi nähtus geneetikas? Morganiid - suurus, centiMorgan (cM), millega mdetakse geenide vahemaa suhtelist pikkust. 1cM on distants kahe geeni vahel, kui nende rekombinatsioonisagedus on 1%. Rekombinatsioonisagedus ei ole sama erinevate liikide genoomides ja varieerub ka kromosoomisiseselt. Kokkulangevuse koefitsent - täheldatud kahekordsete krossingoverite suhe teoreetilisse. Interferentsi nähtus - ühe krossingoveri toimumine takistab teise krvaloleva krossingoveri toimumist. I tase: I=1-c. I tase on geneetilise kaardi vahemikus vaiksem kui 20cM
Mida kaugemale jäävad geenid teineteisest, seda suurem on rekombinatsiooni- sagedus. Ristsiirete toimumise sagedust mõõdetakse rakupopulatsioonis! Rekombinatsioonisagedus mõõdab aheldatuse tugevust, ahelduse muudumisel on rekombinatsioonisagedus 50% ja täielikul aheldatusel 0%. 32. Millest on tingitud erinevused kromosoomide geneetilisel ja füüsilisel kaardil? Geneetilised kaardid on koostatud lähtudes rekombinatsioonisagedustest: 1 centiMorgan (cM) vastab geenidevahelisele kaugusele, mille puhul geenide rekombinatsioon toimub sagedusega 1%. Füüsiliste kaartide (restriktsioonikaart, DNA järjestus) puhul mõõdetakse vahemaid molekulaarselt – aluspaaride (bp), kilobaaside (kilobase, kb) või megabaaside (megabase, Mb) kaudu. Kuigi geenide molekulaarne distants üksteisest ei pruugi alati korreleeruda nende geneetilise kaugusega, vastab 1 cM inimese kromosoomis eukromatiini sisaldavas alas ligikaudu 1 Mb-le.