Mõned jõed olid mitmeaastased ja mööda tasandikku kulgevad, mõned kärestikulised. Esimesed ujutasid end üle, isegi siis kui esines kuivi aegu ehk põude. Kärestikulised ujutasid üle ainult talviti. Mõned jõed olid avalikud, kuid mõned olid era ehk eristati avalik-ja eraõiguslikke. Jurist Cassius defineeris avalikku jõge kui perennial river ehk siis alalist jõge, mitmeaastast jõge. Tema arvamus põhines ja tulenes Celsusest ja see leidis kinnitust Ulpianuselt. Mõned avalikud jõed olid laevatavad ehk mõeldud, mõned siit tulenevalt aga mitte. Laevattatavat jõge ei ole kusagil defineeritud, samuti pole selle omadusi kirjeldatud. Samuti ei ole kusagil öeldud, millsed on üldsuse õigused avalikus ruumis nagu mittelaevatatav jõgi, väljaarvatud, et seal on õigus kalastada. Rooma reeglid said nii Hollandi kui ka Sotimaa õiguse aluseks
pärimusega ja neid hoiti suhteliselt saladuses. Saladused võisid kaotsi minna. Pärast trükikunsti tsunftid kaotsid oma elujõu. Iatrokeemia perioodil (meditsiinikeemia) keemikud vastandasid end keskaja ja araabia meditsiinile, kus kasutati pigem loodusliku päritoluga ravimeid. Pandi tähele rohkem alkeemikute loodud ravimeid. ,,Iatrokeemia" rajaja: Paracelsus (1493-1541) saksa päritolu keemik, arst. Ta võttis enda nime sisuliselt vana-Rooma Celsuselt, kuid ta tahtis tõestada, et on Celsusest üle (para). Tegutses ka sõjaväearstina, saksamaal linnaarstna (seal andis ka loenguid). Hiljem ta pidevalt rändas Euroopas ringi. Kui ta läks esimesele loengule (meditsiini tutvustades), siis ta võttis suure panni ja raputas sinna põleva segu ja pani antiik-aja töid ja pani need põlema. Näidates sellega oma suhtumist. Ta oli äärmiselt tugeva väljendusega isiksus, äärmuslik, enesekindel (uskudes, et tal on alati õigus).
annaabi.ee 
